Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määruse nr 165 „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 10.07.2015 määrus nr 77

https://www.riigiteataja.ee/akt/115072015001

Advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartneri Marko Tiimani  sõnul ei saa ekstreemse sisuga teenuste pakkuja enda vastutust seaduse järgi välistada ka juhul, kui tarbijaga on sõlmitud kirjalik leping, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. Seesuguse teenuse alla võib Tiimani sõnul liigituda nii mänguväljak, seikluspark kui ka langevarjuhüpped.

Tiimani sõnul tuleb teema teravamalt nii tarbijate kui ka teenusepakkujate jaoks päevakorda just soojemate ilmade tulekuga, kui inimesed veedavad rohkem aega õues ning armastavad külastada erinevaid atraktsioone. „Soovitan tarbijatel kindlasti enne lepingu sõlmimist tutvuda täpse lepingu
sisuga, võimalusel süveneda rahulikult juba kodus, mitte vahetult enne teenuse tarbimist,“ rääkis Tiiman.

„Teenusepakkujatel on seevastu oluline teadvustada teenuse pakkumisega kaasnevat kohustust ja vastutust – kohtupraktika näitab, et kõik, kes pakuvad veidi ohtlikumat teenust, peavad alati arvestama, et teenuse pakkumise käigus tarbijale tekkivate vigastuste korral ei saa nad endale langevat vastutust välistada,“ lisas Tiiman.

Riigikohtu selline lähenemine on Tiimani sõnul igati mõistetav, kuna on ajendatud soovist panna ohtlikumate teenuste pakkujatele suurem vastutus ning nõuda neilt rangemat hoolsuskohustuse täitmist oma teenuse pakkumisel. Kohustus ja vastutus ei ole teenusepakkujal vaid tarbija ees, sama moodi on
tal kohustus ka tööandjana tagada oma töötajate turvalisus. Arusaadavalt on Riigikohtu lähenemine selliste juhtumite korral nõrgema poole ehk antud
juhul töötaja või tarbija kaitsele orienteeritud. 

Sealjuures ei tohi Tiimani sõnul unustada, et ka ekstreemse sisuga teenuse tarbijal ja seda teenust pakkuva ettevõtte töötajal peab säilima vastutus ja kohustus mõistlikult juhiste järgi käituda, et tagada teenuse ohutus. „Riigikohtu praktika ei tohi luua olukorda, kus tööandjad ja teenuse pakkujad ei saa ennast kaitsta inimeste hooletuse või juhendite eriamise eest, isegi kui nad omaltpoolt on teinud kõik, et sellist tagajärge ära hoida,“ lisas Tiiman.