Panga esimese poolaasta maksude eelne kasum oli 91,9 miljonit eurot, 2014. aasta esimesel poolaastal 94,3 miljonit eurot, teatas pank.
Kahjumi põhjuseks olid erakorralise dividendimaksega seotud 100 miljoni euro võrra kõrgemad maksukulud. Tulumaks kajastub esimese poolaastas, kuna selleks vajalik maksureserv tehti ära juba nüüd. Eelmise aastaga võrreldes tulud kasvasid ja kulud vähenesid pidevale efektiivsusele keskendumise tulemusena.
Laenumaht kasvas võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 2 protsenti. Seda toetas peamiselt stabiilsest majanduskeskkonnast tulenev kasvav laenunõudlus. Kasvasid nii ettevõtete laenud, liisingu ja tarbijakrediidi portfellid kui eluasemelaenude maht. Panga laenude turuosa oli 2015. aasta esimese kvartali lõpu seisuga 39,1 protsenti, 2014. aasta lõpus aga 38,7 protsenti.
Hoiuste maht kasvas võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 7 protsenti 6,5 miljoni euroni. Swedbanki hoiuste turuosa oli 2015. aasta märtsi lõpu seisuga 44,6 protsenti. 2014. aasta lõpus oli hoiuste turuosa 43,7 protsenti. Laenude-hoiuste suhe oli 98 protsenti, 2014. aasta lõpu seisuga 102 protsenti.
Laenukahjumite eraldised ulatusid 0,6 miljoni euroni, 2014. aasta esimeses pooles oli 3,8 miljoni euro ulatuses positiivseid laenukahjumeid. Halbade laenude maht ulatus 132 miljoni euroni, 2014. aasta lõpu seisuga oli see 138 miljonit eurot. Laenuportfellide kvaliteet on viimaste aastatega nii palju paranenud, et halbade laenude maht väheneb nüüd tagasihoidlikumas tempos, märkis pank.
Intressitulu kahanes aastaga 3 protsenti 88,4 miljonile eurole. Peamiselt mõjutasid tulu vähenemist madalad hoiuste intressimäärad. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas intressitulu 4 protsenti. See tulenes peamiselt laenumahtude kasvust.
Teenustasutulu kasvas aastaga 8 protsenti 37,3 miljoni euroni, mõjutatuna peamiselt tugevast kliendiaktiivsusest. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas teenustasutulu 12 protsenti tulenevalt ennekõike hooajaliselt kõrgematest pangakaartide ja maksete tuludest.
Kogukulud kahanesid aastases võrdluses 1 protsenti. See tulenes peamiselt madalamatest haldus- ja IT-kuludest. Tööjõukulud kasvasid regulaarse palkade ülevaatamise tulemusena. Võrreldes eelmise kvartaliga kulud ei muutunud. Panga kulu-tulu suhe püsis muutumatuna tasemel 0,36.
"Valdava arusaama kohaselt pannakse Eesti majanduse arengud peamiselt väliste faktorite arvele, olgu selleks Venemaa või Kreeka. Meie usume aga, et majanduses toimuv sõltub suuresti inimfaktorist. Mitmeid aastaid on Eesti majanduses korraga kaks probleemi – ühelt poolt struktuurne tööpuudus ja teisalt struktuurne kvalifitseeritud tööjõu puudus. Viimane neist on kaasa toonud jõulise 5-7-protsendilise palgainflatsiooni, mis ilmselt jätkub," ütles Swedbanki juht Robert Kitt.
See on tema sõnul omakorda kasvatanud tarbijakindlust ja inimeste valmisolekut väljaminekuid teha, mis peegeldub nii eraisikute laenuportfelli kui jaekaubanduse müüginumbrite jätkuvas kasvus.
