http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-51-12
Riigikohtu 17.12.2012 lahend nr 3-3-1-51-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliameti otsusega kohustati kaebajat tasuma täiendavalt tulumaksu ning tasuma sellelt maksusummalt intressi, kuna kaebaja jättis deklareerimata ühe kinnistu müügitulu ning teiste kinnistute osas oli ta põhjendamatult suurendanud kinnistute võõrandamisega seotud kulutusi. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt, misjärel esitas kaebaja kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Isikul võib olla üheaegselt mitu elukohta, mistõttu ühe aadressi märkimine mistahes ametlikus dokumendis või registris ei välista, et isik kasutab samal ajal elukohana ka mõnel teisel aadressil asuvat eluruumi. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni märgitud aadress ei ole käsitatav tõendina elukoha kasutamise kohta, vaid see aadress on pigem kontaktaadress maksuhalduriga suhtlemisel. Maksumaksja võib tuludeklaratsioonis oma aadressiks märkida ka sellise aadressi, mis ei ole tema elukoht, kuid kus maksumaksja hinnangul on paremini tagatud temale adresseeritud dokumentide kättesaamine.
2. Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õiguse kasutamine ei ole siduv kinnisasja müügi maksuvabastusele. Samuti võib eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus tekkida ajaliselt varem kui faktiline elukohana kasutamine, sest intresse saab maha arvata ka siis, kui laen on võetud elamu või korteri ehitamiseks või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks.
3. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 37 lg 1 kohaselt on kasu või kahju vara müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
4. TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Mõiste "parendamine" hõlmab kõiki kulusid, mis suurendavad vara väärust. Viidatud sättest ei tulene, et vara parendamiseks või võõrandamisega seotud kuluks saaks olla ainult selliste ehitustööde kulud, mida tehti võõrandatud kinnisasja piirides.
5. TuMS § 36 lg 1 kohaselt võetakse füüsilise isiku tulu tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus ning maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Sellest sättest tulenevalt tekib vara võõrandamisest maksustatav tulu juba ostjalt ettemakse saamisel või müügihinna ositi laekumisel, kuid parendustöid ja võõrandamisega seotud kulusid võidakse teha veel pärast müügitulu osalist laekumist. Samuti ei pruugi olla välistatud, et müügilepingust tulenevalt on müüjal kohustus teha teatud töid pärast omandiõiguse üleminekut ostjale, sest objektiivsetel põhjustel ei pruugi need tööd olla lepingu sõlmimise ajaks lõpetatud. Arvestada tuleb ka võimalust, et müüja on oma kulude tegemisel saanud maksepikendust (näiteks on soetanud müüdud vara järelmaksuga). Samuti võib müüjal tekkida vajadus teha hiljem kulusid põhjusel, et ostja on pärast müügitehingu toimumist esitanud pretensiooni müüdud asja puuduste kohta ja nõudnud müüjalt puuduste kõrvaldamist.
Riigikohus rahuldas kaebaja kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.
