http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-23-12
Riigikohtu 12.12.2012 lahend nr 3-3-1-23-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliameti otsusega nõuti kaebajalt solidaarselt ühe äriühinguga viimase maksuvõla tasumist mh põhjusel, et kaebaja puhul oli tegemist äriühingu juhatuse liikmega ning tema tegevuses tuvastati maksuseaduste tahtlik rikkumine, mille tulemusel tekkis äriühingul maksuvõlg. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse, mille kohtud jätsid rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest (MKS) ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm. Vastutuse kohaldamise aluse näitamine tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest oma kohustusi rikkunud.
2. Võlaõigussuhetes ja karistusõiguses käsitletakse tahtlust erinevalt. Võlaõiguslikule tahtluse mõistele on tinglikult lähedased karistusõigusliku tahtluse liikidest kavatsetus ja otsene tahtlus (karistusseadustiku § 16 lg d 2 ja 3), mitte aga kaudne tahtlus. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtluse tuumaks õigusvastase tagajärje soovimine (sellele on tinglikult lähedane karistusõiguslik otsene tahtlus). Karistusõigusliku kaudse tahtluse puhul aga ei pürgi teo toimepanija tagajärje poole. Seadusliku esindaja süü tuvastamisel seoses vastutusotsusega pole karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsioon kasutatav.
3. Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid selle suurus tuvastatakse vastutusotsuses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse motiveerimisel. Maksuhaldur võib vastutusotsus viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele. Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega. Tal on õigus vaidlustada selles osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule. Kui kohtud tühistavad vastutusotsuse põhjusel, et äriühingul puudub selline maksuvõlg, siis jääb äriühingule tehtud maksuotsus äriühingu suhtes jõusse, kuid juhatuse liige maksuotsusega määratud maksusumma eest ei vastuta.
4. Mõistete "fiktiivne tehing" ja "fiktiivne arve" kasutamine maksuõigussuhetes on liialt umbmäärane ja mitmeti mõistetav. Kasutada tuleks tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtetu, eeskätt tühise tehingu kohta sätestatut. Tühiste tehingute arvestamist maksustamisel reguleerib MKS § 83. Näilikku tehingut ei võeta viidatud sätte lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse, kuid näilik on vaid selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ning pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tegelikku tehingut.
Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.
