http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-67-12
Riigikohtu 18.12.2012 lahend nr 3-3-1-67-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet nõudis kaebajalt tagasi alusetult tagastatud maksusumma. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei olnud kaebajal üht kinnistut soetades õigust kinnistu sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja esitas Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse peale kaebuse, kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
1. Asjaolu, et ehitist ei olnud enne kinnistu võõrandamist kasutatud ning uus omanik soovis selle lammutada ning püstitada kinnistule uued ehitised, ei muuda kinnisasja veel maksustatavaks krundiks. Krunt muutub maksustatavaks siis, kui olemasolev ehitis on lammutatud vähemalt sellisel määral, et see ei vasta enam ehitusseaduse § 2 lõikes 1 toodud definitsioonile või kui kinnistu müüja on võtnud lepingus kohustuse ehitis lammutada.
2. Kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksusumma riigile üle müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks.
3. Näiliku tehingu puhul ei ole ostjal müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, sest lepingupooltel on jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu ning müüjal on õigus tühistada väljastatud arve, mille tulemusena tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Siiski on maksuhalduril õigus jätta ka näiliku tehingu puhul erandlike asjaolude ilmnemise korral või otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt poolte käibemaksuarvestus korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Selline otsus on õiguspärane näiteks siis, kui on alust eeldada, et müüja ei paranda esitatud arvet ja ei taotle näiliku tehingu alusel saadud käibemaksu tagastamist riigilt (näiteks põhjusel, et äriühing on likvideeritud) või kui on alust arvata, et ostjal ei ole võimalik alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada, nt kui müüja on pankrotistunud.
4. Maksuotsuse tegemine vaid mõned päevad pärast pankrotiavalduse esitamist ei muuda maksuotsust õigusvastaseks, sest maksuhalduril ei ole võimalust operatiivselt saada teavet kohtu menetlusse esitatud avalduste kohta, et nendega maksuotsuse tegemisel arvestada.
5. Antud kaasuses ei tõlgendanud kassaator Riigikohtu hinnangul käibemaksuseadust tahtlikult vääralt. Tehingu tegemise ajal oli kruntide ja uusehitiste kohustusliku käibemaksuga maksustamise regulatsioon kehtinud vähem kui kaks aastat ning ei saanud eeldada, et selleks ajaks olnuks välja kujunenud ulatuslik haldus- ja kohtupraktika asjakohaste käibemaksuseaduse sätete tõlgendamise kohta. Ka Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud käibemaksuseaduse kommentaarides ning MTA kodulehel avaldatud käibemaksuseaduse selgitustes ei sisaldunud ühtegi kommentaari ega selgitust, kuidas käsitada sellise kinnisasja võõrandamist, millel asuvat ehitist soovitakse lammutada ja asendada uute ehitistega.
Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused.
