http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-161-12
Riigikohtu 17.12.2012 lahend nr 3-2-1-161-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja (kindlustusselts) esitas hagi kostja (korteriühistu) vastu, nõudes kostjalt teisele isikule kindlustuslepingu alusel hüvitatud kahjusumma väljamõistmist. Hageja heitis kostjale ette, et kostja jättis katuseharjalt lume ja jää eemaldamata ega hoiatanud autoomanikke, et kogu lumi ja jää ei olnud katuselt eemaldatud ning et seetõttu oli olukord jätkuvalt ohtlik.
Maa- ja ringkonnakohus jätsid hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse ja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja korteriomaniku.
Kohtu seisukoht
1. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata, aga muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2. Elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt lumi ja jää. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus – maja katuselt lume ja jää eemaldamata jätmine – olla õigusvastane tegu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 järgi.
3. Hageja pole tõendanud ka seda, et kostja tegevusetuse õigusvastasus ilmneks seaduses sätestatud kohustust rikkuvast tegevusest, st deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumisest VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et lume ja jää koristamine maja katuselt kui aktiivne tegevus oli kahju põhjuseks või et sellise tegevusega loodi varem mitteeksisteerinud oht teiste isikute varale.
4. Kahjustada saanud asja otsese valdaja tegevus tuleb lugeda üldjuhul asja kaudse valdaja tegevuseks. See tähendab, et juhul kui kostja oleks vastutanud kahju tekitamise eest, siis ei saaks hageja tugineda sellele, et sõiduauto omanik ise ei parkinud sõiduautot keelatud kohta.
5. Kolleegium rõhutab, et väärteomenetluses isiku süü tuvastamata jätmine ei tähenda seda, et isik ei võiks olla süüdi VÕS § 1050 lg 1 järgi. Süü mõiste on karistusõiguse ja deliktiõiguse järgi erinev.
6. Kolleegium selgitab, et hagejal ei ole õigust taotleda iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamist kostja poolele. Vaatamata sellele, et kolmanda isiku võib kaasata kohtuastme igas menetluse staadiumis, võib olla kolmanda isiku kaasamise avalduse esitamine lubamatu, kui sellega menetlust põhjendamatult venitatakse.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.
