04-07-2013 (27)
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 05.06.2013. Seadus jõustub 1.11.2013.
Autoriõiguse seaduse muutmise eesmärk on ühtlustada Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/77/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/116/EÜ autoriõiguse ja teatavate sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta.
Praegu kehtib autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes 50 aasta pikkune kaitsetähtaeg. Muudatusega pikendatakse esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitset 70 aastale pärast avalikustamist. Tähtaja pikendamist kohaldatakse nende fonogrammile salvestatud esituste ja helisalvestiste suhtes, mille esmane 50-aastane kaitsetähtaeg ei ole direktiivis sätestatud kuupäeva seisuga lõppenud.
Samuti täiendatakse seadust nn võta-või-jäta-klausliga, mis võimaldab esitajatel, kelle esitusi esmane fonogrammitootja pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam ei avalda, soovi korral leping üles öelda ning oma esituse üle taas ise otsustada.
Lisaks teistele muudatustele luuakse fond stuudiomuusikutele, kes on oma salvestamise, reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele suunamise õigused loovutanud ühekordse tasu eest fonogrammitootjale. Fondi paigutatakse 20% tulust selliste fonogrammide kasutamise eest, mis tähtaja pikendamata jätmise korral oleksid kaotanud kaitse.
Viited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 23.05.2013. Seadus jõustus 1.07.2013.
Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmisega tahetakse täpsustada vastutustundliku laenamise regulatsiooni ja püüda välistada finantsprobleemidele riskivaba ja lihtsat lahendust pakkuvate seoste loomist tarbijakrediidi reklaamimisel.
Muudatusega sisustatakse võlaõigusseaduses krediidivõimelisuse mõiste, kohustatakse krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid ja täpsustatakse krediidiandja kohustusi tarbijalt asjakohase teabe saamisel. Muudatuse kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
Samuti täiendatakse reklaamiseadust sätetega, mille kohaselt peab reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, olema vastutustundlik ning tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Lisaks tuleb valida selline kirjatüüp ja -suurus, mis muudab selle tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks ning muust teabest selgelt eristatavaks.
Mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Kirjutas RuperViited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
Seadus võeti Riigikogus vastu 22.05.2013. Seadus jõustus 1.07.2013.
Seaduse muudatuse eesmärk on lihtsustada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise ja turuleviimise nõudeid toitlustusasutustes, sätestades ettevõtjatele tunnustamise taotluse kohustuse asemele enne tegevuse alustamist teavitamiskohustuse. Samuti muudetakse esmakordse tunnustamise taotlemise, taotluse menetlemise ja järelevalve kohta käivaid sätteid.
Lisaks teistele muudatustele tasub riigilõivuseaduse muudatuse kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega, sealhulgas mesindusega, ning vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisega ning sööda esmatootmisega tegelev isik ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu, lähtudes kontrollitava maa suurusest või vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisala pindala suurusest. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et vesiviljeluse ja merevetikate tootmisega tegelevate isikute tegevus ei ole seotud maa-alaga, vaid veekeskkonnas asuva tootmisalaga.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-72-13
Riigikohtu 20.06.2013 lahend nr 3-2-1-72-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja palus mõista kostjalt (osaühing) välja võla selle alusel, et hageja osutas kostja juhtkonnale konsultatsiooniteenuseid nii kostja nõukogu liikmena kui ka konsultandina. Lepingule kirjutas kostja nimel alla teine nõukogu liige. Hageja oli seisukohal, et isegi kui lugeda nõukogu liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud leping tühiseks, kehtib see osa lepingust, mille alusel ta osutas kostjale teenuseid konsultandina. Kostja ei tunnistanud hagi, kuna osaühingu nimel on lepingu sõlminud esindusõiguseta isik ning kostja osanikud ei ole lepingut ka heaks kiitnud. Maakohus jättis otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu andmise ning menetlusnormi rikkumise tõttu.
- Osanike nõusolekut mittevajavaks, igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks võib olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma nõukogu liikmele sedasama äriühingu jaoks tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Maakohus leidis õigesti, et töö- või käsunduslepingu sõlmimine nõukogu liikmega ei ole käsitatav igapäevases majandustegevuses sõlmitud lepinguna.
- Kui nõukogu liige sõlmib lepingu igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel, on selline leping kehtiv juhul, kui selle sõlmib äriühingu nimel juhatuse liige või tema volitatud isik. Nõukogu liikmel ei ole seadusest tulenevat esindusõigust.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lõikes 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Kostja nimel kirjutas lepingule alla nõukogu liige, kelle positsioon ja tavapärased ülesanded ei anna alust eeldada, et ta sõlmiks kostja nimel pidevalt lepinguid.
- Juriidilise isiku organi otsus on mitmepoolne tehing. Kui küsimuse üle otsustamiseks on vaja osanike otsus, peab see olema sõnaselge ning kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmise üle, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Lisaks peab selline otsus vastama seadusest ja põhikirjast tulenevatele kvooruminõuetele.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja jättis jõusse maakohtu otsuse.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222561601
Riigikohtu 17.06.2013 lahend nr 3-3-1-1-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksuhalduri otsusega vähendati ühe äriühingu sisendkäibemaksu ja maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ning määrati ühele teisele äriühingule tasumiseks käibemaks. Maksuhalduri hinnangul näidati ettevõtte või selle osa ülemineku varjamise eesmärgil teatud vara müüki esimesele äriühingule, kes rentis soetatud põhivara edasi teisele äriühingule. Seega oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu ja käibemaksu, kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet ei teki. Mõlemad äriühingud esitasid maksuotsuste tühistamiseks kaebused halduskohtusse. Halduskohus rahuldas kaebused, misjärel esitas apellatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliamet. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, misjärel esitasid äriühingud kassatsioonkaebused Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- KMS-i § 4 lg 2 p 1 piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist. Kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
- Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, millise vormi pooled on tehingule andnud. Poolte tahe ettevõtte üleminekuks ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise puhul määrav. Kui poolte tahe ei ole suunatud ettevõtte või selle osa üleminekule, kuid tegelikest asjaoludest tulenevalt toimub sellest hoolimata ettevõtte või selle osa üleminek, tuleb tehingut maksustamisel hinnata vastavalt tegelikele asjaoludele, tehingu majanduslikust sisust lähtuvalt. Sealjuures ei oma tähendust, kas tehing tehti seotud osaliste vahel või mitte.
- KMS § 4 lg 2 p 1 ei näe ette erinevaid tagajärgi ettevõtte või ettevõtte osa ülemineku korral.
- Tehinguid, mis toimuvad ettevõtte ülemineku raames kolmandate isikute osalusel, on võimalik maksustada juhul, kui need kvalifitseeritakse näilike tehingutena maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõistes või kui kohaldatakse MKS-i § 84. MKS-i § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. MKS-i § 83 lg 4 kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Maksueelis tähendab seda, et kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse. Maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks.
Riigikohus muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-17-13
Riigikohtu 12.06.2013 lahend nr 3-3-1-17-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliameti otsusega kohustati ühe äriühingu juhatuse liikmeid tasuma solidaarselt äriühingu maksuvõla. Juhatuse liikmed esitasid halduskohtusse kaebused maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus rahuldas kaebused, kuid ringkonnakohus saatis asja halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused juhatuse liikmed.
Kohtu seisukoht
- Seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest reguleerib maksukorralduse seaduse (MKS) § 40, mille lg-s 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS-i §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS-i § 8 lg-s 1 on sätestatud seadusliku esindaja kohustus tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Selline vastutus realiseerub vastutusotsuse tegemisel.
- Kohus ei saa hakata vaidlustatud vastutusotsust ise põhjendama, kuid kohus saab ja peab asja lahendamisel kaaluma menetlusosaliste poolt kohtumenetluses esitatud väiteid. Sellistele tõendatud väidetele tuginemine pole haldusakti põhjendamine kohtu poolt.
- Kolleegiumi arvates tuleb ka maksuõigussuhetes seadusliku esindaja vastutuse raames lähtuda võlaõigusseaduse asjakohasest, st §-st 104 regulatsioonist. Tahtlus viidatud sätte tähenduses on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. Nt MKS-i § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi. Üksnes hoolsusnõuete eiramisest ei tulene aga järeldus, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Hoolsusnõuete eiramine võib olla oluline seoses käibemaksuarvestuse ja käibemaksukohustuse täitmisega, mitte aga tahtluse väljaselgitamisega. Ainuüksi nendest asjaoludest, mis puudutavad müüjat ja tema tegevust ning hoolsusnõuete järgimist ostja poolt, ei tulene ka nende kogumis järeldus, et ostja on maksude tasumisest hoidunud tahtlikult. Ka siis, kui oleks tuvastatud, et hoolsusnõudeid eirati tahtlikult, ei saaks sellestki asjaolust teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Näiteks ei saa kütuse vastavussertifikaadi puudumisest teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult, hoolimata sellest, et sertifikaadi puudumine on tingitud soovist müüa nõuetekohaselt kontrollimata kvaliteedi ja päritoluga kütust ehk hoolsusnõuete tahtlikust eiramisest. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite – mõnikord üksnes kaudsete – ja asjaolude kogumisest ning "elulise usutavuse" kriteeriumist. Seega peab kohus kontrollima, kas maksuhalduri ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad teha järeldust, et väidetavate võltsarvete kasutamine sai toimuda vaid tahtluse vormis.
- Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse, kuid näilik on vaid selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tegelikku tehingut.
- Kui kehtivas maksuotsuses on võetud kindel seisukoht, et äriühingu käitumises puudus tahtlus, on vastutusotsuse vaidlustamisel kaebajal võimalik maksuotsusele kui tõendile toetuda ja kohus peab seda tõendit hindama koos teiste asjakohaste tõenditega. Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga – tal on õigus vaidlustada vastavas osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule.
- MKS-i § 40 lg-st 1 nähtub, et vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha.
Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-15-13
Riigikohtu 04.06.2013 lahend nr 3-3-1-15-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Kaebajat kohustati Maksu- ja Tolliameti otsusega tasuma käibemaksu ja tulumaksu, sest maksuhalduri hinnangul ei toimunud tegelikkuses kaebaja esitatud arvetel viidatud tehinguid. Kaebaja esitas maksuotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse, kes rahuldas kaebuse. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja jättis vaidlustatud maksuotsuse jõusse. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsuses on vaja näidata, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus. Oluline on nende asjaolude ja tõendite äranäitamine, mis kahtlust põhjendavad. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on palju madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses – maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.
- Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud kontrollitavad.
- Hindamise teel maksustamine on võimalik ka siis, kui maksukohustuslasel puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument või pole see usaldusväärne.
Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja saatis tühistatud osas asja ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.
Juhatuse liikme kohustuste rikkumise kindlakstegemine
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-40-13
Riigikohtu 29.05.2013 lahend nr 3-2-1-40-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja (pankrotihaldur) esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse kohaselt oli kostja üheaegselt pankrotistunud aktsiaseltsi ja kolmanda isiku juhatuse liikmeks ja need sõlmisid omavahel lepingu eesmärgiga välja võtta aktsiaseltsist tulu. Kostja väitel oli nõue aegunud ja ta taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Maakohus jättis hagi rahuldamata, nõustudes kostjaga selles, et nõue on aegunud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu sellise käsitlusega. Hageja pöördus Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, sest kohus ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on esitatud.
- Äriühingu juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele kohaldub üksnes äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumise eritähtaeg. Kolleegiumi arvates ei ole esitatud asjaoludel välistatud, et hagejal võib olla kostja vastu kolmandale isikule maksete tegemisest tingitud kahju hüvitamise nõue ja see nõue ei pruugi olla aegunud.
- Kuna juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega, peab ta oma tegevuses lähtuma põhimõttest, et tema (või tema kontrolli all oleva äriühingu) ja äriühingu, mille juhatuse liikmeks ta on, omavaheline äritegevus peab toimuma turutingimuste kohaselt. Kui juhatuse liige ei tee makseid ise, võib tema kohustuste rikkumist näha selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi ette nende takistamiseks.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-24-13
Riigikohtu 13.05.2013 lahend nr 3-2-1-24-13
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel oli sõlmitud tööleping, mis nägi ette hagejale hüvitisi töölepingu lõppemisel. Pooled lõpetasid töösuhted ning allkirjastasid dokumendi pealkirjaga „Lõplikud erisätted" (erisätted), milles oli mh kirjas, et kostja maksab töötajale hüvitisi ning hageja loobub kostja vastu töölepinguga seotud nõuete esitamisest, kuid kui hageja esitab kostja vastu hagi, peab ta tagastama kostjale kõik lahkumishüvitised ning maksma kostjale lahkumishüvitistelt arvestatud maksude suuruse hüvitise. Hageja esitas hagi leides, et tööandja oli töölepingule kohaselt kohustatud maksma rohkem lahkumishüvitisi ning seega on sõlmitud erisätted tühised. Kostja esitas vastuhagi.
Maakohus rahuldas hagi, jättes rahuldamata kostja vastuhagi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud vastuhagi rahuldamata jätmist, siis selles osas jõustus maakohtu otsus. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.
Kohtu seisukoht
- Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
- Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimisest ja selle korral makstavast hüvitisest loobumine ei tähenda iseenesest, et hageja tahe oli lõpetada tööleping kokkuleppega. Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel.
- Kuna nii ülesütlemisavalduses sisalduv kokkulepe kui ka erisätted sõlmiti enne hageja viimast tööpäeva, s.o töölepingu kehtivuse ajal, on need poolte kokkulepped käsitatavad töölepingu muutmisena.
- Ringkonnakohus järeldas õigesti, et erisätted ei ole tühised, kuna nendega ei vähendatud hüvitist alla seaduses sätestatud määra. Töölepingu seadus ei keela pooltel sõlmida töölepingus kokkulepitust kahjulikumaid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole töötajale kahjulikumad võrreldes seaduses sätestatuga.
Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.
Sisendkäibemaksu mahaarvamine ja „fiktiivsed tehingud“
Kirjutas Ruperhttp://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-81-12
Riigikohtu 09.05.2013 lahend nr 3-3-1-81-12
Viited õigusaktidele:
Asjaolud
Maksu- ja Tolliamet kohustas oma otsusega kaebajat tasuma käibemaksu summas 14034,49 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 22224,44 eurot, kuivõrd maksuhalduri hinnangul kaebaja väitel sõlmitud lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.
Kohtu seisukoht
- Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ja § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamist.
- Kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel. Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Üldjuhul on välistatud ka ostja heausksus. Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul oluline, kas ostja teadis, et tehingu teine pool pole tegelik müüja või pidi ta seda teadma. "Pidi teadma" tähendab siinjuures, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellisele olukorrale või oleks ostja saanud hoolsuskohustust täites teada, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui kaup siiski saadi, kuigi ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel.
- Nn fiktiivseid tehinguid ei saa põhjendusteta, täpsustusteta ja selgitusteta lugeda näilikeks tehinguteks maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes. Eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, on korraldanud õigusvastaselt – heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Seejuures ei oma maksustamise seisukohast tähtsust, kas müüja pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud kaupa õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa tegelikult ei olnudki.
Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt.
