04-07-2013 (27)
Majandusaasta aruandega hilinemine võib muutuda tasuliseks
Kirjutas RuperJustiitsministeerium pakkus ettevõtjatele välja idee muuta majandusaasta aruande esitamise korda selliselt, et pärast tähtaja möödumist tuleks aruande esitamise eest maksta.
Muudatusettepanekuga soovitakse parandada praegust olukorda, kus ligi pool ettevõtjatest ei esita aruannet õigeks ajaks, kirjutas Äripäev augusti keskel. Kahel viimasel aastal on aruandeid õigeks ajaks esitanud vaid 56 protsenti aruandekohustuslastest.
"Kui ettevõtjate eneseregulatsioon ja hea arusaamine ettevõtluskultuurist ei vii selleni, et majandusaasta aruandeid õigeaegselt esitatakse, siis on vaja muid meetmeid, et aruandeid siiski esitataks," kommenteeris justiitsminister Hanno Pevkur.
Praegu on ettepanek idee tasandil ja ettevõtjatelt oodatakse sellele vastukaja.
Eesti taustaga ettevõtete arv Soomes on paari viimase aastaga kahekordistunud. Enim uusi firmasid on loodud ehituse alal, koristus- ja puhastusteenuste pakkumiseks ja kosmeetika vallas, kuid nimekirjas on ettevõtteid arsti vastuvõtupunktist IT-firmani.
Andmed ettevõtete arvu kohta kõiguvad tublisti, kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat augusti keskel. Maksuameti andmetel tegutseb Soomes umbes 3500 Eesti taustaga ettevõtet, kahe aasta eest oli neid 1600.
Helsingi Eesti saatkonna majandusnõunik Imre Siil peab õigemaks rääkida umbkaudu tuhandest tegutsevast ettevõttest.
Äriregistris on eestlastega seotud ettevõtteid tervelt 5900, kuid nende hulgas on ka riiulifirmad.
Statistikaameti juulis avaldatud andmetel oli üle-eelmisel aastal Soomes umbes 700 Eesti taustaga ettevõtet, kolme aastaga on nende arv kasvanud 60 protsenti.
Ajalehe sõnul on eestlaste ettevõtete arv Soomes kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui ühegi teise sisserännanute kogukonna oma. Üldiselt ei ole ettevõtete arv Soomes selle aja jooksul muutunud.
Kõige rohkem asutavad eestlased väikseid, 1–4 inimese firmasid.
"Meil käib iga nädal kolm-neli eestlast. Viimastel aastatel on nende hulk selgelt kasvanud. Meie klientidest on eestlased venelaste järel suuruselt teine sisserändajate rühm," ütles ettevõtlusnõustaja Toivo Utso, kelle firma annab nõu Helsingis firmat asutada soovijatele.
"Suurim põhjus Soomes ettevõte rajada on usaldusväärsus," ütleb ta.
Kui Soome ettevõtjat meelitavad Eestisse madalamad tööjõukulud, geograafiline asend ja maksusüsteem, siis eestlase viivad Soome lootus paremast teenistusest, suurem turg, sageli perekondlikud põhjused, aga ka varimajanduse väike osakaal.
Kõrgharidusega töötute seas on naisi kaks korda rohkem kui mehi
Kirjutas RuperSarnaselt ülikoolilõpetajatega on ka kõrgharidusega töötute seas naisi kaks korda rohkem kui mehi. Juuli seisuga on end töötuna arvele võtnud 4475 kõrgharidusega naist ja 2254 kõrgharidusega meest.
Kõige enam on kõrgharitud naiste seas majandus- ja finantserialade haridusega töötuid, koguni 24 protsenti, kirjutas Postimees juuli lõpus. Meeste hulgas on kõige probleemsemad masinaehituse, mehaanika ja elektroonikaga seotud erialad, aga ka nende seas on rohkelt majanduskraadiga töötuid.
Tartu Ülikooli (TÜ) makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul on majandus- ja finantserialade lõpetajatest töötud kahtlemata murekoht, kuid samas juhtis ta tähelepanu sellele, et peamiselt on tegu majandusliku rakenduskõrghariduse omandanud inimestega.
"See on arusaadav, et nende seas palju naisi on. Tüdrukute osakaal majandusõpingutes ongi suurem. Häda on selles, et majandusõppekavasid on igal pool, võtame siin ka rakenduskõrgkoolid. Kvaliteet kõigub seinast seina. Selge on see, et kõik marjamaale ei mahu," rääkis Eamets.
Küsimusele, miks töötute meeste seas domineerivad kõrgharitud tehnikaerialade lõpetajad, vastas Eamets, et vajatakse lihtsaid töömehi, mitte kõrgharidusega insenere. "See näitab, et teostame allhankeid, mitte ei mõtle ise asju välja," rääkis Eamets.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) masinaehituse instituudi dekaanile Tauno Ottole tunduvad seesugused andmed üllatuslikud, sest TTÜ tudengite puhul tema hinnangul säärast probleemi pole. "Meil on vastupidi. Firmad nõuavad töötajaid ja tudengid lähevad tööle juba õppimise kõrvalt. See on meie jaoks probleem," rääkis ta.
TTÜ emeriitprofessori Rein Küttneri sõnul võib probleem osaliselt tuleneda sellest, et 1960. aastate paiku kasvas masinaehituse erialal vastuvõtt kolme-neljakordseks, kuid praegu pole nende haridus enam turu nõuetega kooskõlas. Otto lisas, et masinatööstuses on arvutitöötlus muutunud ülioluliseks, mistõttu võib vanemaealiste konkurentsivõime kannatada.
Poole aastaga registreeriti 8230 uut ettevõtet, mida on 459 võrra rohkem kui aasta varem. Registreeritud ettevõtetest 7061 olid osaühingud, 15 aktsiaseltsid ja 1154 füüsilisest isikust ettevõtjad. Sissemakseta osaühinguid loodi 4838.
„Hea meel on näha, et poole aastaga on registreeritud peaaegu pool tuhat ettevõtet rohkem kui eelmisel aastal ning ka seda, et ettevõtjaportaali vahendusel registreeritud moodustavad alustajatest enamuse. Nende numbrite pealt võib julgelt väita, et bürokraatia taha Eestis ettevõtlusega alustamine kindlasti seisma ei jää. Registreerimiste kasv aga annab kinnitust sellest, et üha enam inimesi leiab endast julgust ettevõtlusega alustamiseks ning täiendavate töökohtade loomiseks,“ lausus justiitsminister Pevkur statistikat kommenteerides.
Esimese kuue kuuga asutati ilma kohese osakapitali sissemakseta 4838 osaühingut ehk 69% kõigist osaühingutest. Selline võimalus on osutunud atraktiivseks just pisiettevõtlusega alustamisel ehk näiteks hobist alguse saanud ettevõtte jaoks. Jätkuvalt kogub populaarsust e-äriregistri ettevõtjaportaali kasutamine ettevõtte asutamiseks, mis võimaldab äriregistrile elektrooniliselt esitada dokumente ja majandusaasta aruandeid. Samuti saab interneti kaudu registreerida uue ettevõtte, muuta kehtivaid andmeid ning ka ettevõtet registrist kustutada või likvideerida.
Esimese kuue kuuga registreeriti kokku 8230 uut ettevõtet ning kõige aktiivsem kuu ettevõtlusega alustamiseks oli aprill, millal asutati 1627 uut ettevõtet. Neist 1377 olid osaühingud, 3 aktsiaseltsid ja 247 füüsilisest isikust ettevõtjad.
2012. aastal registreeriti e-äriregistri andmetel kokku 19 203 ettevõtet, sissemakseta osaühinguid registreeriti 8991 ehk 60% kõigist loodud osaühingutest.
Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.
Maksu- ja Tolliamet sulges 1. juulil 2013 e-maksuametis/e-tollis aruande "Saldoteatise päring maksukohustuse tähtpäeva järgi".
Päring asus rubriigi "Nõuded ja kohustused" alamvalikus "Saldopäring". Päring suleti põhjusel, et seda kasutati sageli mittekorrektselt ja see tekitas segadust.
Selleks, et kliendid saaksid kontrollida maksusaldosid tekkepõhiselt, on endiselt avatud saldopäring tekkepõhise maksuperioodi järgi – rubriigi "Nõuded ja kohustused" alamvaliku "Saldopäring" all.
Maksu- ja Tolliamet vabandab ümberkorraldusega tekkinud ebamugavuste pärast.
Maksuvõla puudumise tõendit saab ise e-maksuametis/e-tollis koostada
Kirjutas RuperJuuni algusest saavad kõik maksumaksjad ise maksuvőla puudumise tõendi, maksuvõla tõendi ja saldoteatise e-maksuametis/e-tollis koostada ning tõendile digitaalse templi näol Maksu- ja Tolliameti ametliku kinnituse lisada.
Lisaks on digitempliga varustatud tõendit võimalik e-maksuametist/e-tollist elektrooniliselt vajalikule adressaadile edastada. See tähendab, et kui vajatakse tõendit teisele asutusele või ettevõttele esitamiseks, saab dokumendi kohe samalt lehelt adressaadi e-postile saata.
Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann rõhutab, et digitaalse templiga varustatud tõendid on samaväärsed paberil väljastatud ja ametniku poolt allkirjastatud tõenditega. „Digitempel tõendab, et dokumendi on väljastanud Maksu- ja Tolliamet ning andmed dokumendil on autentsed ja usaldusväärsed. Oluline on, et selliste tõendite saamiseks ei pea enam meie teenindusbüroodesse tulema,“ lisas Reitmann.
Tähele tasub panna, et alates 1. juulist muutus maksuvõla puudumise tõendi väljastamise kord ning maksuvõla puudumise tõend väljastatakse juhul, kui isiku maksuvõlg ei ületa 10 eurot. Seni oli maksuvõla piirmääraks tõendi väljastamisel 15 eurot.
Muudatuse eesmärk on ühtlustada nimetatud piirmäär maksuteate väljastamise ning maksu määramise ja maksuotsuse väljastamise piirmääraga. MTA on vastava muudatuse teinud ka maksukohustuslaste registris, seega maksuvõla puudumise tõendi koostamisel alates 1. juulist arvestatakse juba uue piirmääraga.
E-maksuametis/e-tollis koostatud digitaalse templiga maksuvõla puudumise tõendid registreeritakse ameti infosüsteemis ning kahtluse korral on neid võimalik taasesitada.
Uuendusena on maksuvõla puudumise tõendit alates 1. juulist võimalik e-maksuametis/e-tollis koostada ka ingliskeelsena.
Valitsus kinnitas juunis uue tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.
Valitsuselt heakskiidu saanud eelnõu kohaselt kantakse nimekirja 47 ühingut. Nendest 13 tegutsevad spordi, 10 kultuuri ja kunsti, 6 laste toetamise, 5 inimeste heaolu, turvalisuse ja õiguste kaitse, 3 sotsiaaltoetuse, 3 usu, 2 hariduse, 2 tervise, 1 demokraatia arengu, 1 kodukandi arengu ja 1 keskkonna kaitse valdkonnas.
Nimekirjast kustutatakse 49 ühingut. Ühingute nimekirjast kustutamise põhjuseks võib olla ühingu poolt korduvalt õigeaegselt maksuhaldurile aruande või deklaratsiooni esitamata jätmine, ühingu kustutamine mittetulundusühingute registrist. Samuti kui ühingu tegutsemine on vastuolus põhikirjaga, kui ühing on kutseorganisatsioon või kui ühing ei ole heategevuslik.
Eelnõus on ka 32 ühingut, kes esitasid avalduse nimekirja kandmiseks, kuid keda nimekirja ei kanta. Näiteks põhjusel, et nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas või ühing ei ole heategevuslik.
Peale muudatuste jõustumist jääb tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste arvuks 2249.
Tulumaksuseaduse kohaselt kinnitatakse nimekiri valitsuse korraldusega. Ettepaneku ühingute nimekirja kandmiseks või ühingute nimekirjast kustutamiseks teeb maksuhaldur.
Tänavu läheb 71 protsenti tulumaksust kohalikele omavalitsustele
Kirjutas RuperTänavuseks füüsilise isiku tulumaksu laekumiseks on prognoositud 1,016 miljardit eurot, millest 721 miljonit saavad kohalikud omavalitsused ja 295 miljonit keskvalitsus.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul arvatakse tihti, et suur osa inimeste makstavast tulumaksust läheb keskvalitsusele ja vaid väike osa jääb omavalitsuste eelarvesse. „Tegelikult läheb automaatselt omavalitsuste eelarvesse üle poole tulumaksust ehk 11,57 protsenti seal elavate inimeste teenitud tulust ning lisaks arvestatakse kõik maksuvabastused maha riigile jäävast osast,“ selgitas Kiisler.
Kui enne majanduskriisi oli omavalitsuse eelarvetesse laekuva tulumaksu osakaal palju väiksem, siis kriisi ajal tõusis see kuni 80 protsendini. Viimastel aastatel ja prognoosi järgi ka järgnevatel jääb see osakaal samasse suurusjärku tänavusega ehk 70 protsenti või pisut enam, märkis Siseministeerium.
Kui näiteks 2004., 2005. ja 2006. aastal laekus kohalikele omavalitsustele tulumaksu vastavalt 354, 406 ja 503 miljonit eurot, siis aastatel 2010, 2011 ja 2012 olid need summad vastavalt 585, 619 ja 665 miljonit eurot. Järgmisel, ülejärgmisel ning 2016. aastal laekub omavalitsustele tulumaksust eeldatavalt vastavalt 771, 822 ja 875 miljonit eurot.
Alates 1. juulist toimetab MTA dokumente kätte elektrooniliselt
Kirjutas Ruper1. juulil jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, mis andis Maksu- ja Tolliametile (MTA) õiguse toimetada maksumaksjatele haldusakte kätte elektrooniliselt ning avaldada maksumaksja nõusolekuta maksuvõlgade tekkimise aeg.
Maksuhaldur teeb maksumaksjatele nüüdsest dokumendi kättesaadavaks e-maksuameti/e-tolli keskkonnas, teavitades sellest elektronposti või lühisõnumiga. Dokument loetakse kätte toimetatuks, kui maksumaksja selle avab. E-maksuametisse/e-tolli laetakse üles korraldused maksudeklaratsioonide esitamiseks koos sunniraha hoiatusega, korraldused puuduste kõrvaldamiseks maksudeklaratsioonis, korraldused sunniraha tasumiseks ja korraldused maksuvõla tasumiseks 10 päeva jooksul.
Dokument edastatakse maksumaksjale paberil juhul, kui ta nõuab dokumendi paberil kättetoimetamist või kui dokumenti ei ole e-maksuametis/e-tollis vaadatud viie tööpäeva jooksul.
MTA teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul on dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega võimalik vähendada ameti poolt saadetavate paberdokumentide mahtu aastas 100 000 dokumendi võrra. „Samuti tagab muudatus kiirema dokumentide ja info liikumise ettevõtjateni, mida nad on soovinud juba mõnda aega,“ ütles Reitmann.
Samuti sai 1. juulist täiendust ameti kodulehel olev maksuvõlgade päring, kus lisaks maksuvõla suurusele on kuvatud ka maksuvõla tekkimise kuupäev.
Tulude osakonna juhataja Triin Raaper: „Maksumaksjate võla tekkimise aeg iseloomustab nende üldist maksukuulekust ja annab ülevaate, kes ettevõtte maksuvõla tekkimise ajal oli juhatuse liikmena äriregistrisse kantud. See aga ajendab juhatuse liikmeid ennetavalt tegelema enda juhtimise perioodil tekkinud võlgade tasumisega.“
Täiendavat infot mainitud ja teiste maksukorralduse seaduse muudatuste kohta leiab siit: http://www.emta.ee/index.php?id=1043.
Maksuvõla päringut saab teha siit: https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql.
Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kirjutas RuperViited muudatustele:
Seonduvad õigusaktid:
- Investeerimisfondide seadus
- Kindlustustegevuse seadus
- Krediidiasutuste seadus
- Finantsinspektsiooni seadus
- Väärtpaberituru seadus
Seadus võeti Riigikogus vastu 20.06.2013. Seadus jõustus 22.07.2013.
Seadusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2011/89/EL ja 2011/61/EL.
Seadusemuudatusega kindlustatakse tõhus kõrgeima tasandi järelevalve finantskonglomeraatide (pangad, kindlustusandjad jne) üle, seaduse jõustumisest alates kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet ka segafinantsvaldusettevõtjatele. Ühtlasi sätestatakse koostöö erinevate finantsjärelevalveasutuste vahel, et tagada grupiriskide ulatuslikum ja efektiivsem jälgimine suurtes ja rahvusvaheliselt tegutsevates finantskonglomeraatides.
Lisaks võimaldatakse teiste lepinguriikide alternatiivfondivalitsejatel pakkuda ja valitseda Eestis investeerimisfonde senisest lihtsamal viisil ning finantsinspektsioonile pannakse seadusega suurem vastutus elanike finantsteenuste ja -toodete alase teadlikkuse järjepideval edendamisel.
Seadusega muudetakse lisaks finantsinspektsiooni seadusele ja investeerimisfondide seadusele ka kindlustustegevuse seadust, krediidiasutuste seadust ja väärtpaberituru seadust.
