Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor: Eesti finantsaruandluse standardites ei ole kuldmüntide kajastamist käsitletud ning ühtne seisukoht puudub. Praktikas kasutatakse kaht varianti: mündid kajastatakse kas varudes või siis lühi- või pikaajalise investeeringuna.
Juhul kui soetasite mündid investeerimise eesmärgil, soovitaksin kajastada need investeeringuna. See, kas kajastada mündid lühi- või pikaajalise investeeringuna, oleneb sellest, kui kaua plaanib ettevõte neid hoida.
Maksustamine sõltub sellest, kas tegemist on investeeringukullaga käibemaksuseaduse mõistes. Investeeringukulla definitsioon on sätestatud käibemaksuseaduse § 2 lõikes 10 (investeeringukullaks loetakse kuldmündid, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil). Kui tegu on investeeringukullaga, siis ei tohiks soetamisel maksukohustusi tekkida, v.a juhul, kui müüja on tehingule lisanud käibemaksu, siis on teil kui ostjal maksukohustus ja vastav märge peab olema müüja esitatud arvel.
Investeeringukulla müük on vaikimisi maksuvaba tehing, kuid maksu- ja tolliametit eelnevalt teavitades tuleb lisada käibemaks. Samuti tuleb arvestada sellega, et juhul kui käibemaks lisatakse, kuulub see pöördmaksustamisele, st käibemaksu tasub ostja.
