26.06.2009 Reede

Millal on vaja teha konsolideeritud aruanne?

Raamatupidamise seaduses (§29 p 3) on märgitud, et konsolideerimisgrupi  majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud konsolideeriv üksus, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud aruande näitajast bilansipäeva seisuga on väiksemad kui : äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni  ja töötajate arv 10 .

 Minu juhtumil on kaks „ema“ (kumbki 50%) ja „tütar“, seega 3 konsolideerivat üksust . Kõigil kolmel üksusel on näitajad väiksemad kui on osutatud § 29 p3. Kas ma mõistan õigesti, et konsolideeritud aruannet ei ole kellelgi vaja teha? Kui nii, siis kas tegevusaruandes on vaja märkida põhjust, mispärast sellist aruannet ei tehta?

Kui mõlemad firmad, mis valdavad 50% seotud firmast, asuvad Eestis ja kummalgi neist ei ole selle üle kontrolli (näiteks otsustavat häält ettevõtte nõukogus), siis ei ole neil vaja koostada konsolideeritud aruannet, kuna tegemist ei ole investeeringutega tütarettevõttesse, vaid seotud firmasse.

Vadim Dontševski, vandeaudiitor  

 Vastavalt RTJ 11 selgitusele 1 mõistetakse raamatupidamise seaduses määratluse „konsolideeriv üksus“ all emaettevõtet. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, et seaduses räägitakse „konsolideeriva üksuse konsolideeritud näitajatest“, mistõttu on vaja käsitleda  mitte eraldi ettevõtteid, vaid ema- ja tütarettevõtte konsolideeritud andmeid. Samuti on vaja arvestada, et 50 § -line osalus ettevõttes ei tähenda veel, et see tingimata muutub tütarettevõtteks. Määravaks teguriks on kontrolli olemasolu (vt. RTJ 11 § 8), mis üldjuhul välistab võimaluse , et ettevõttel on  kaks „ema“.

 Darja Roos, vandeaudiitor 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255