TuMS § 48 kohaselt on erisoodustuste maksustamise põhimõtte aluseks see, et tööandja annab rahaliselt hinnatavaid hüvesid töötajatele. Seega ei käsitata erisoodustusena selliseid situatsioone, kus tööandja kindlustab töötajad nii, et kindlustuse soodustatud isik ja kindlustussumma kasutaja on tööandja. Kindlustades töötaja, kindlustab tööandja tegelikult ennast võimalike kulutuste vastu. Näiteks – tööõnnetusega kaasnevate kulutuste katmiseks. Kui kindlustuse puhul on soodustatud isikuks töötaja, on tasutud kindlustusmaksete summa käsitletav erisoodustusena.
Kui kindlustus katab tööandja riski maksta töötajale hüvitist võimaliku tööõnnetuse korral (kindlustusmakse tasumist ei loeta erisoodustuseks), siis kindlustushüvitise saamisel loetakse tööandja kohustus töötajale hüvitist maksta täidetuks ja siis on tegemist töötaja maksustatava tuluga TuMS §-s 23.3 sätestatud erisusega. Kui aga kindlustusmakse on erisoodustusena maksustatud ning makstud täielikult töötaja huvides ning see kindlustus ei kata tööandja riski maksta töötajale hüvitist võimaliku tööõnnetuse korral, st tööõnnetuse korral saab töötaja tööandjalt nõuda hüvitist vaatamata sellele kindlushüvitisele, siis on töötaja saadav kindlustushüvitis maksuvaba vastavalt TuMS § 20 lg-le 5.
