Sisuliselt on esitatud kaks küsimust seoses kiirlaenudega. Esimese küsimusega soovib isik teada, kuidas 100-eurosest laenust saab lõpuks 1900-eurone tagasimakse. Teiseks on soovitud teada, millised variandid on isikul, kui tal ei ole raha, et kohtusse minna.
Võlaõigusseaduse järgi on intress kas seadusjärgne või lepingus kokkulepitud intressimäär. Ilmselgelt on isiku kirjeldatud olukorras tegemist lepingus kokkulepitud intressimääraga, mis erineb seaduses sätestatud määrast. Olenemata lepinguvabaduse põhimõttest on Riigikohus oma hiljutistes lahendites asunud seisukohale, et laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus võib näidata tehingu heade kommete vastasust. Heade kommete vastased tehingud on tühised. Olukorras, kus laenu võeti 100 eurot, kuid tagasi tuleb maksta ca 1900 eurot (eeldusel, et isik ei ole vahepeal täiendavalt laenu võtnud), võib olla tegemist heade kommete vastase tehinguga, mis omakorda võib olla tühine.
Tehingu tühisuse saab tuvastada kohus. Juhul kui kohtusse pöörduda sooviva isiku majanduslik seisund ei võimalda kohtusse pöörduda, siis on isikul võimalik taotleda riigi õigusabi, mille raames osutatakse füüsilisele isikule riigi kulul õigusteenust. Täpsemad nõuded on loetletud riigi õigusabi seaduses.
