Justiitsminister kuulutas mullu 11. detsembril välja konkursi Tartu, Harju ja Viru maakohtute kohtunikukohtade täitmiseks, millele laekus avaldus ka kõnealuselt inimeselt. Kandidaadi isiksuseomaduste hindamiseks vestles kohtunikueksamikomisjon (KEK) kaebajaga 9. aprillil ja otsustas, et ta siiski ei sobi isikuomandustelt kohtunikuks.
KEK-ile ei meeldinud, et kaebaja oli enam kui kümne aasta jooksul võtnud kiirlaene igapäevaste elamiskulude katmiseks, jätkates seda tegevust isegi pärast julgeolekukontrolliks vajalike dokumentide esitamist.
Kokkuvõtte koostamise ajal oli tal tasumata laenukohustusi kaheksale erinevale laenufirmale, sealhulgas kiirlaenufirmadele kokku suurusjärgus 70 000 eurot, igakuiste maksekohustustega umbes 1800 eurot. Sealjuures ei arvestanud KEK kohustuste hulka eluasemelaenu kaastaotlust ja kodukapitalilaenu.
KEK leidis, et kaebaja pole saanud aru kohtunikuameti olemusest ega sellest, et kohtunikuametiga kaasnevad ühiskonna suuremad ootused ja nõudmised. "Kuigi kiirlaenu võtmine ei ole seadusvastane, tähendab kergekäeline laenamine kohtuniku ametile ebasobivat riskikäitumist. Läbimõtlematu ja ohjeldamatu laenamine tekitab ohu, et inimene ei suuda oma võlgnevusi enam hallata ja muutub võlausaldajatest sõltuvaks kas tegelikult või vähemalt näiliselt," tõi KEK esile.
KEK lisas, et kaebaja finantsiline riskikäitumine on kestnud juba pikka aega ning jätkus ka julgeolekukontrolli ajal. See võib aga KEK-i hinnangul viidata väljakujunenud eluviisile, mis võiks ohustada kohtuniku sõltumatust ja kahjustaks nii kohtuniku enda kui ka kohtunikuameti kuvandit.
Kohtuniku konkursil osalenu KEK-i otsusega ei nõustunud ja esitas aprilli lõpus riigikohtu üldkogule kaebuse. Ta tõi välja, et laenude võtmise perioodid aastatel 2008–2009 ja 2020–2021 on ajaliselt üksteisest enam kui kümne aasta kaugusel ning kohustusi on täidetud ka enne tähtaega.
"Tähelepanuta on jäetud 10. aprillil esitatud täiendavad andmed, mille kohaselt on kaebaja kohustuste kogumaht võrreldes julgeolekukontrollis ja vestlusel 2023. aasta kohta esitatud andmetega vähenenud enam kui 10 protsenti. Ka ei ole arvestatud, et võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad ühiselt, kohustusi on võimalik iga kuu katta võimalustele vastava graafiku alusel, kaebajale kuuluva vara väärtus ületab kohustuste jääki oluliselt ning et kinnisvara väärtus jätkuvalt suureneb, mistõttu ei ole vara võõrandamine kohustuste katteks olnud vajalik," rõhutas kaebaja, lisades, et KEK-i seisukohad on meelevaldsed.
"Arvestades kaebaja varasemat töötamist kohtusüsteemis erinevatel ametikohtadel ja koostööd erinevate kohtunikega, ei ole võimalik pidada kaebaja arusaamist kohtunikuameti olemusest, kaasnevast vastutusest ja tehtavate otsuste mõjust ebapiisavaks. Arvestamata on jäetud, et ka ametis olevatel kohtunikel on laenukohustused, sealhulgas kiirlaenudena. Käsitlus, et kohtunik peaks olema ideaalne inimene, ei haaku sageli tegeliku eluga," seisab kaebuses.
Riigikohtu üldkogu jättis siiski kaebuse rahuldamata, märkides, et nemad KEK-i otsuses meelevaldsust ei tähelda, samuti pole otsuse langetamisel menetluskorda rikutud.
"Kohtunikul peavad olema isiksuseomadused, mis tagavad erapooletu, õiglase, omakasupüüdmatu ja hoolika töökohustuste täitmise. Oluline pole üksnes õiglane ja sõltumatu õigusemõistmine, mille jaoks on tarvilikud eelloetletud isiksuseomadused, vaid ka see, et õigusemõistmine näiks õiglane ja sõltumat. Olukorras, kus kohtunikuks kandideerijal on oma senise sissetulekuga võrdluses suured igakuised rahalised kohustused, sealhulgas kohustused kiirlaenude võtmisest, võis KEK asuda seisukohale, et kaebaja on kohtunikutööks sobimatute isiksuseomadustega," märkis riigikohtu üldkogu.
Ühtlasi tõstis kõrgeim kohtuaste esile, et kohtunikuks kandideerija finantskäitumist, sealjuures korduvate kiirlaenude võtmist, on KEK pidanud ka varem kohtunikuks saamisel takistuseks. "Tegemist on KEK-i järjepideva praktikaga, mis samuti viitab sellele, et KEK-i otsus ei olnud meelevaldne," lisas üldkogu.
