Seadusandja nägi tõepoolest ette, et osakapitali eurodeks konverteerimise muudatused olid äriregistris 2011. aasta lõpuni riigilõivuvabad. Riigilõivu vabastus kehtis äriühingutele aga vaid sellisel juhul, kui muudatus puudutas üksnes kapitali konverteerimist eurodesse. Kui äriühingu poolt soovitud muudatused olid aga suuremad kui eurole üleminekuks vajalik (aktsia- või osakapitali muudeti rohkem kui minimaalses ulatuses või tehti põhikirjas mõni muu muudatus, mis ei olnud eurole üleminekuks vajalik), siis oleks olnud vaja tasuda ka riigilõiv.