Vastab Mikk Tereping, maksunõustaja, KPMG
Määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kohaselt loetakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. Seetõttu ei ole juhatuse liikme töökoha määratlemisel oluline äriühingu enda asukoht ning juhatuse liikme töökohaks võib olla ka välisriik.
Olukorras, kus Eesti äriühingu juhatuse liige resideerub harilikult välisriigis ning täidab seal juhatuse liikme ülesandeid, ongi juhatuse liikme töökoht selles riigis. Sellest tulenevalt loetakse lähetuseks üldjuhul sõidud, mida alustatakse juhatuse liikme sellisest töökohast ehk välisriigist.
Sõit välisriigi töökohast Eesti äriühingu tegevuskohta Eestis võib olla käsitletav lähetusena. Olukorras, kus juhatuse liikme töö tegemise koht on juba välismaal, on ka temapoolne Eesti ettevõtte külastamine kvalifitseeritav lähetusena. Kui Eesti äriühingu juhatuse liige resideerub välisriigis ning ta saadetakse sealt lähetusse, siis tulumaksuseaduse kohaselt seda ei maksustata ning päevaraha makstakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades.
Kui juhatuse liige enamuse ajast töötab Soomes (20 päeva kuus) siis võib lugeda tema töö tegemise kohaks Soomet ning lähetuse korral tuleks päevarahasid maksta Soome seaduste alusel. Antud juhul aga ei ole Eestist Soome minek lähetus.
