Helkurvestid pandi selga, kiivrid pähe ja turvajalanõud jalga, sest kontrollima hakati Soome ehitusettevõtteid.

Kõigepealt jaotati end kaheks grupiks ning lepiti kokku, mis on kellegi roll ja kuidas kontrolli teostatakse. Kokku külastati viite ettevõtet, kus olid tööl ka Eesti kodanikud. 

Traktorite ja masinate müra keskel liikusid kontrollijad ehitusplatsil kontori suunas, et end tutvustada. Enne kohale jõudmist märkasid tööohutust jälgivad inspektorid ohtlikku töövõtet. Katusel askeldasid turvarakmeteta töötajad. Paraku ei pruugi kõrgustes töötamisel ainuüksi kiivrist kasu olla, mistõttu pöörati sellele koheselt ka tähelepanu.

Kontoriruumis palus Soome tööinspektor töödejuhatajalt hulga informatsiooni, töötajate nimekirja, teistest riikidest pärit töötajate arvu ja muid täpsustavaid fakte. Kontrolli käigus keskendusid Soome ametiasutused lähetatud töötajatele, töölubadele, aga ka üldisele töökeskkonnale.

Sel ajal kui kontoris vaadati dokumentatsiooni üle, käis tööinspektor koos pensionikindlustuskeskuse töötaja ja töödejuhatajaga ehitusplatsil ringi, et koguda infot töötajate töötasu ja -aja kohta. Kogutud andmetega on võimalik leida infot diskrimineerimise kohta ja kaardistada, kui palju töötajad reaalselt töötasu saavad. Lisaks küsitlusele vaadati välismaa töötajate töölube (ehk A1 tõendit).

Eestisse registreeritud lähetatud töötaja võib töötada ainult ühes kindlas ettevõttes aga teha seal näiteks nii koristus- kui ka ehitustöid. Soomes on aga nõutud spetsiifilise töövaldkonna töötamise luba, ehk näiteks töötaja, kellel on luba teha maaleritöid, ei tohi samal ajal teha muid töid. Samas pole piiranguid ettevõtte osas ja nii võib lähetatud töötaja töötada maalrina ka mitmes ettevõttes. Nii märkaski inspektor, et tänavakive laduval töötajal ei olnud vastavat tööluba, töötamine peatati ja info anti edasi politseisse.

Töömaal ringi käies märgati tellingute paigaldamisel puudujääke. Tellingute kinnitused ja tugijalad olid ohtlikult seatud. Soome tööinspektor juhtis sellele tähelepanu ja ootas kuni olukord parandati. Töödejuhataja asetas tellingute ette piirde, et töötajad ei läheks sinna enne, kui kasutamine on ohutu. Mõnele puudusele pöörati veel tähelepanu, näiteks redelite korrasolekule ja trepi piirete ohutusele, need fikseeriti ja hiljem saadeti piltide ja selgitustega tööandja meilile.

Soome kontrollimisprotsess on küll Eesti Tööinspektsiooni tegevusega sarnane, kuid siiski on õiguslikke ja ka dokumentatsiooni erinevusi. Eesti inspektorite sõnul üllatas, et Soome töömaad on väga puhtad ja pealinna lähistel olevatel ehitusobjektidel puudusi pigem vähe. Lisaks pandi tähele, et Eesti Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond TEIS aitab kontrolli kiiremini ja ka paberivabalt läbi viia, sest Soome kolleegid täitsid dokumente paberil.

Lisaks oli Eesti inspektoritel hea võimalus vaadata, kuidas toimib Soomes ehitusobjektide ja töötajate kiipkaardi süsteem. Nimelt tuleb alates 2023. aasta 1. oktoobrist Eestis suuremad ehitusobjektid registreerida maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas ning peagi lisandub kohustus esitada andmed töötajate ehitusplatsil viibitud aja kohta. Süsteem on Eesti jaoks uus, kuid Soomes juba toimiv ning töötajate ehitusplatsil töötamine hästi jälgitav.

Ühiseid kontrolle korraldatakse praktikate ühtlustamiseks ja kogemuste vahetamiseks. On ettevõtted, mis tegutsevad mitmes riigis ja riikideülene koostöö annab võimaluse järelevalvet edukamalt teostada.