Töölepingu seaduse § 75 ütleb, et kui töötajaga on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, siis sellega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Järelikult on varalise vastutuse kokkuleppe puudumise korral oluline tuvastada, kas töötaja oli kahju tekkimises süüdi või mitte.
Siinjuures tuleb tähele panna, et tulenevalt seadusest, ei ole töötasust kinnipidamine lubatud ilma töötaja nõusolekuta. Töötajapoolne nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kus töötaja annab oma nõusoleku tekitatud kahju oma töötasust kinni pidada. Oluline on, et töötaja nõusolek tasaarvelduseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi.
Kui varalise vastutuse leping puudus, töötaja on kahju tekkimises süüdi ning ta ei ole nõus töötasust kinnipidamise nõusolekut andma, siis on tööandjal õigus esitada töötaja vastu nõue töövaidlusorgani kaudu.
Erisoodustus tekib juhul, kui töötaja süü kahju tekkimises on tuvastatav ning tööandja loobub selle sissenõudmisest töötajalt.
Palgast kinnipidamine või erisoodustus
Ettevõte müüb mahlasi, millel on tagatisraha 0,08EUR/tk. Kui töötaja unustab märkida arvele juurde piisava koguse taarat saab ettevõte kahju. Töölepingus on küll kirjas, et ettevõttele ei tohi kahju tekitada, kuid puudub materiaalse vastutuse leping. Kas tööandjal on õigus summa töötaja palgast kinni pidada? Kas iga korra jaoks tuleb vormistada käskkiri? Kui summa kantakse kuludesse siis ei ole ju erisoodustus, kuna puudub vastutus leping ja töötaja ei saa kuidagi mingit hüve.
Vastab Deloitte Advisory juhtiv maksukonsultant Ivo Vanasaun: