Vastab Liina Luht, jurist, Advokaadibüroo LMP:
Töölepinguseaduse (TLS) § 70 lõike 1 kohaselt on töötajal õigus saada TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Nimetatud paragrahv viitab omakorda määrusele „keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“, mille § 2 lõike 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
Töölepinguseaduse § 2 sätestab, et TLS-is ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
Seega, juhul kui tööandja ja töötaja sellise kokkuleppe tulemusena ei saa töötaja väiksemat puhkusetasu, kui ta saaks keskmise töötasu arvestamisel, ei esine seadusest tulenevat takistust töötajale suurema puhkusetasu maksmiseks. Kui kokkuleppe tulemusena töötaja puhkusetasu seaduses sätestatuga võrreldes aga väheneks, on selline kokkulepe tühine.
Näiteks kui töötaja töötasu on olnud 2019. aasta novembris ja detsembris ning 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris 1000 eurot, kuid 2020. aasta märtsis ja aprillis on tema töötasu vähendatud 700 euroni kuus, tuleb maikuus puhkusetasu arvestamisel lähtuda siiski keskmisest töötasust, sest keskmine töötasu oleks suurem kui 700 eurot.
Samuti on oluline tähele panna, et TLS § 70 lõike 2 kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:
RTJ 8 “Eraldised ja tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad” punkti 15 kohaselt kajastatakse eraldis bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuste rahuldamiseks. Seega tuleks puhkusetasude eraldis moodustada summas, mis oleks töötajal õigus saada juristi vastuses viidatud TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras puhkusetasuna. Puhkusetasu summale tuleb lisada kaasnevad tööandja maksud.
Kui juhtkonna hinnangul ei erine puhkusel oldud aja eest töötasuna makstav tavapärane kuupalk märkimisväärselt TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasust, võib olulisuse printsiibist lähtudes eraldise moodustamisel aluseks võtta ka tavapärase kuupalga.
Siiski tuleb kuupalk eraldise moodustamisel arvesse võtta ainult kasutamata puhkusepäevade ulatuses.
Praktikas kasutatakse puhkusetasude eraldise kajastamisel n-ö perioodilise arvestuse meetodit, st aruandeperioodi jooksul eraldist ei korrigeerita ja kõik arvestatud puhkusetasud kajastatakse sarnaselt töötasuga tööjõukuludes.
Aruandeperioodi lõpu seisuga tehakse uus puhkusetasude inventuur, hinnatakse selle alusel uus eraldise summa ning korrigeeritakse vahega eelmise aruandeperioodi lõpus moodustatud eraldise summat. Kui eraldis on suurenenud, kajastatakse vahe vastavalt tööjõu ja sotsiaalmaksukulus. Kui eraldis on vähenenud, vähendatakse vastavalt aruandeperioodi tööjõu- ja sotsiaalmaksukulu.
Lõpetuseks tuleb lisada, et sõltumata sellest, kas puhkusel oldud aja eest makstakse tavapärast kuupalka või TLS § 29 lõikes 8 alusel arvutatud keskmist tasu, tuleb seda raamatupidamises kajastada nii, nagu kajastatakse puhkusetasu.
