VASTUS:
Sellist terminit nagu „tööaja norm“ kehtivas töölepingu seaduses (TLS) ei kasutata. Selle asemel kasutatakse „tööaja eeldatavat kestust“, mis on tavaliselt 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas ehk teiste sõnadega 8-tunnine tööpäev on täistööaeg (TLS § 43 lg 1). Töötajatel, kelle suhtes rakendatakse lühendatud tööaega, on täieliku tööaja kestus 7-päevases ajavahemikus ja päevas vastavalt väiksem (TLS § 43 lg 4).
Osalise tööajaga töötajal (nt. kui ta kokkuleppel tööandjaga töötab 20 tundi nädalas) algab ületunnitöö allakirjutanu arvates siis, kui ta töötab üle täistööaja kestuse.
Selliselt arvestatakse ületunnitöö töötaja päevitiarvestuse puhul.
Tööaja summeeritud arvestuse korral arvestatakse täistööaja kestus 7-päevase ajavahemiku kohta kogu tööaja arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3). Seejuures tööaja arvestusperioodi kestus ei tohi ületada nelja kuud ja tööaeg keskmiselt 48 tundi või 52 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (TLS § 46 lg 1 ja lg 3).
Seega ületunnitöö olemasolu ja ületundide arvu saab kindlaks määrata vaid tööaja arvestusperioodi lõpul.
Täistööaja kestus arvestusperioodis oleneb arvestusperioodi
kestusest ja tööpäevade arvust selles perioodis. Kuidas jaguneb tööaeg
arvestusperioodi jooksul kuude lõikes ei ole ületundide
kindlaksmääramisel oluline.
dr iur,
TÜ emeriitprofessor
