Vastab Vadim Donchevski, vandeaudiitor, Crowe DNW:
Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel (käibemaksuseadus § 31).
Nõuetele mittevastavad arved on lubatud väljastada füüsiliste isikutele isiklikuks otstarbeks, mitte aga juriidilisele isikule (välja arvatud uued transpordivahendid, kaupade ja teenuste eksport ja käibemaksuga mitte maksustavad müügid).
Vastavalt käibemaksuseaduse §-s 37 (9) lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta järgmistel juhtudel:
- reisijateveo teenuse osutamisel;
- parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral
Punkti 2 sõnastuse alusel oleks loogiline käsitleda lihtarvena kõiki iseteeninduse terminalidest ning kassaaparaatidest välja trükitud arved. Maksuameti selgitused selle kohta puuduvad.
Praktikas võivad tekkida ebakõlad ja maksuameti päringud, kui ostude summa ühelt tarnijalt ületab 1000 euro kuus, ning ostjal tuleb deklareerida sisendkäibemaks, mis on tasutud konkreetsele käibemaksukohustlasele KM deklaratsiooni lisas INF B-osas, kuid lihtsustatud arvete puhul ei deklareeri müüa neid oma deklaratsiooni lisas INF A-osas.
Maksukohustuslane, kellele väljastatakse lihtarve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri (käibemaksuseadus § 38).
Seega seaduse järgi rekvisiitidega arvete pealt käibemaksu tagasi küsida ei tohi, v.a. juhul, kui tegemist lihtarvega, kus ostja nimi ja käibemaksukohustlase registreerimise number on ise peale märgitud.
Juhul kui töötaja tasub ettevõtlusega seotud kulud oma kaardiga või sularahas ja esitab ettevõtele arve hüvitiseks, siis on tegu temale tekkinud kohustuse tasumisega.
Käibemaksuseaduse leiab Riigi Teataja kodulehelt, ning maksuameti selgitused avaldatakse https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused
