Töölepingu seadus § 99 alusel kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Võlaõigusseadus § 7 lõige 1 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mida pidada mõistlikuks, tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi ja asjaolusid hinnates otsustada, millises ulatuses on töötajale uue töö otsimiseks vaba aja andmine põhjendatud. Näiteks ei pruugi uue töökoha otsingul määratud töövestluse aeg sõltuda töötaja soovist või kui ühel päeval on kokku lepitud mitu töövestlust, on töötajal vaba aega uue töö otsimiseks vaja pikemalt.
Vaba aega antakse tööaja arvelt ning selle aja eest tuleb töötajale maksta keskmist töötasu. Keskmise töötasu maksmise kohustus tuleneb töölepingu seadus §-st 38, mille alusel peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötajalt ei saa töö tegemist oodata tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Vaba aja andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama nii ettevõtte kui töötaja huvidega. Vaidluste vältimiseks on tööandjal võimalik töökorralduse reeglites kehtestada tööotsinguteks vaba aja andmise kord, kehtestades millistes olukordades tööandja ei ole kohustatud töötajale vaba aega andma ja millistel juhtudel töötajal on kindlasti vaba aja nõudmise õigus. Tööandja võiks ülesütlemisavalduse üleandmisel sõlmida töötajaga kokkuleppe, millises ulatuses ja korras töötajale töö otsimiseks vaba aega antakse.
