Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Riigipühal töötamise eest peab tööandja maksma töötajale 2-kordset töötasu. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et riigipühal tehtav töö hüvitatakse vaba aja andmisega. Kui töötajale hüvitatakse riigipühal töötamine vaba ajaga, tehakse seda analoogselt ületunnitöö vaba aja hüvitamisega. Ehk töötaja saab riigipühal töötamise eest ühekordse töötasu ning vaba aja eest samuti ühekordse töötasu.

Seadus eeldab, et riigipühal töötamist hüvitatakse 2-kordse töötasu maksmisega, mitte vaba ajaga. Üksnes kokkuleppel töötajaga võib riigipühal töötamist hüvitada vaba ajaga.

Kui töötaja teeb tööd selliselt, kus tööandjal tuleb maksta töötamise eest täiendavat töötasu (näiteks töötamine riigipühal, ööajal või ületunnitöö tegemine), siis kehtib põhimõte, mille kohaselt baastasu topelt ei arvestata. See tähendab, et töötajale ei arvestata lepingus kokku lepitud töötasu topelt.

Näiteks: 

Töötaja töötab tavapärase tööajaga (st E-R 8 tundi) ning saab kuutasu 1100 eurot. Mais töötas töötaja 22 kalendaarset tööpäeva ehk 176 töötundi ja töötas ka riigipühal, 28. mail, 8 tundi. Töötaja tööpäevatasu on 50 eurot (1100 € ÷ 22 tööpäeva). Seega tegi töötaja riigipühal tööd 8 tundi, mis omakorda on ületunnitöö.

Võimalikud variandid:

1. Töötajale hüvitatakse nii riigipühal töötamine kui ka ületunnitöö rahas. Ületunnitöö eest tuleb maksta 1,5-kordset töötasu ning riigipühal töötamise eest 2-kordset töötasu. Antud juhul arvestatakse baastasu ainult üks kord ehk töötajale tuleb 8 tundi hüvitada 2,5-kordse töötasuga (2-kordne töötasu riigipühal töötamise eest ning 0,5-kordne töötasu ületunnitöö eest). Seega peab töötaja saama normtundide eest 1100 €, lisaks riigipühal tehtud ületundide eest 2,5-kordne töötasu 125 € (50 € × 2,5). Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1225 €.
2. Töötajale hüvitatakse riigipühal töötamine rahas, kuid ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga. Tuleb arvestada sellega, et baastasu topelt ei arvestata. Seega saab töötaja antud juhul normtundide eest 1100 € ning riigipühal ületunnitöö eest 2-kordse tasu (2-kordne töötasu riigipühal töötamise eest, mille hulka on juba arvestatud ühekordne töötasu ületunnitöö eest) ehk 100 € (50 € × 2). Lisaks saab töötaja 8 tunni eest vaba aega, kuid vaba aja töötasu sisaldub juba töötaja kuutasus, kuivõrd töötaja kasutab vaba aega normtundide arvelt. Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1200 € ning lisaks 8 tunni ulatuses vaba aega.
3. Töötajale hüvitatakse riigipühal töötamine vaba ajaga, kuid ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu. Tuleb arvestada sellega, et baastasu topelt ei arvestata. Sellisel juhul saab töötaja normtundide eest 1100 € ning riigipühal ületunnitöö eest 1,5-kordse tasu (ühekordne töötasu riigipühal töötamise eest ning 0,5-kordne töötasu ületunnitöö eest) ehk 75 € (50 € × 1,5). Riigipühal töötamise eest töötaja enam lisatasu ei saa, kuivõrd see sisaldub juba baastasus. Riigipühal töötamise eest antakse töötajale 8 tundi vaba aega, mille tasu sisaldub juba töötaja kuutasus. Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1175 € ning lisaks 8 tunni ulatuses vaba aega.
4. Töötajale hüvitatakse nii riigipühal töötamine kui ületunnitöö vaba ajaga. Tuleb arvestada sellega, et baastasu topelt ei arvestata. Sellisel juhul tuleb töötajale normtundide eest maksta 1100 € ning riigipühal ületunnitöö tegemise eest ühekordne töötasu 50 €. Riigipühal tehtud ületunnitöö eest peab töötaja saama vaba aega 16 tundi, s.o 8 tundi riigipühal töötamise eest ning 8 tundi ületunnitöö eest. Vaba aja tasu sisaldub töötaja kuutasus. Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1150 € ning lisaks 16 tunni ulatuses vaba aega.