Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 1 kohaselt kehtib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus vaid töölepingu seaduse alusel töötavatele isikutele. Seega ei loeta tööõnnetuseks juhtumit, kui inimene  teeb tööd  võlaõigusliku lepinguga, näiteks töövõtulepingu või käsunduslepinguga. Võlaõigusliku lepingu alusel töötava isikuga  tööd tehes juhtunud õnnetus ei ole tööõnnetus vaid õnnetusjuhtum.

Kui töötaja asub tööülesandeid täitma ilma lepingut sõlmimata, eeldatakse töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitse eesmärgil, et tegemist on töölepingulise suhtega. Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et pooled sõlmisid hoopis mingi võlaõigusliku lepingu.

Seega Teie esitatud küsimuse puhul on oluline teada, mis lepingu alusel töötaja teie erametsas võsa raius ja sealt edasi saab alles rääkida, kas tegemist oli tööõnnetusega. Selleks tuleb välja selgitada, milline  oli kokkulepe töö teostajaga  ja kuidas tööd tehti.
Töölepinguga töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, s.t tööandjal on kogu aeg õigus tööd juhtida ja kontrollida. Töövõtulepinguga töötaja teeb kokkulepitud tööd omal vastutusel, tavaliselt selline leping sõlmitakse  mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega.

Kuigi kirjalik vorminõue kehtib  ainult töölepingule ja  võlaõiguslik leping võib olla ka suuline, annab kindlustunde mõlemale poolele lepingu kirjalik vormistamine. Seega konkurentsipiirangu kokkulepe, mis sõlmitakse ja kehtib pärast töösuhte lõppu, peab olema vormistatud kirjalikult ning sellest kinnipidamise eest kohustub (endine) tööandja maksma (endisele) töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. Töölepingu seadus (TLS) ei võimalda töösuhte kestvuse ajal töötajale hüvitist ette maksta, mistõttu tuleb hüvitis välja maksta pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni 1 aastaks (TLS § 24 lõige 1 punkt 4). Üheaastane tähtaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on põhjendatud või piisab lühemast tähtajast.
TLS § 24 lõige 2 keelab tööandjal tugineda nõuete rikkumisest tuleneva kokkuleppe tühisusele, kui töötaja kokkulepet täidab. Seega, kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud ebakorrektselt ehk kõik seadusest tulenevad eeldused ei ole täidetud,  tuleb tööandjal kokkulepet täita, kui seda teeb töötaja. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on välistada olukordi, kus tööandja sõlmib
Konkurentsipiirangu meelega vigaste eeldustega (näiteks ei piiritle, millises ulatuses seda rakendatakse) ja soovib hiljem tugineda piirangu tühisusele, et mitte maksta piirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitist. Töötaja kokkuleppe täitmist eeldatakse ning vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal.  

Kui tööandja hüvitise maksmise kohustust ei täida, siis on töötajal õigus pöörduda vastava nõudega kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.