Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask: Kemikaalide puhul saab esmast infot kemikaali pakendilt, kus on kirjeldatud lühidalt nende kasutamisega seotu ning ohtlike kemikaalide puhul on pakendil olemas ka ohumärgid (valge tausta ja punase äärisega ohumärk). Kui töökeskkonnas kasutatav kemikaal ei ole originaalpakendis, siis tuleks küsida tööandjalt selle originaalpakendit näha.
Kui kemikaali puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga, st kemikaal on märgistatud vastava ohumärgiga, siis peab kemikaalil olema ka ohutuskaart. Eestikeelse ohutuskaardi peab tööandja saama tasuta kemikaali tootjalt või tarnijalt. Ohutuskaardil on näiteks välja toodud, millised on konkreetse kemikaaliga töötamise terviseriskid ja milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, samuti esmaabimeetmed. Kemikaali ohutuskaardid peaksid töökeskkonnas asuma kokkulepitud ja kergesti leitavas asukohas, et need oleksid kõigile kiirelt kättesaadavad.
Kui töötaja puutub oma töös kokku ohtlike kemikaalidega, peab tööandja korraldama töötajale juhendamise, mille käigus räägitakse nii kemikaalide kasutusest kui ka ohutuskaardi põhiselt ohutusalasest infost. Juhendamine on ka siis vajalik, kui kasutatavad kemikaalid muutuvad, seda ka juhul, kui kasutusele võetakse uued nn sama tüüpi kemikaalid. Näiteks kui üks puhastusvahend vahetatakse teise vastu – kemikaalide eesmärk võib olla küll sama, kuid nende koostis, omadused ja terviseriskid võivad olla väga erinevad.
Konkreetsel juhul tuleks töötajal pöörduda tööandja poole, küsida juhendamist seoses uute kemikaalidega, et saada infot kemikaaliga seotud võimalike ohtude ja isikukaitsevahendite kohta, sh tutvuda kemikaali ohutuskaardiga. Kui kemikaal on näiteks nahka ärritava toimega või kemikaaliga töötamisel kasutatakse mittesobivaid kaitsekindaid, võib nahaärritus olla seotud kemikaalide vahetusega.
