Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 alusel on tööandja kohustatud pidama tööaja arvestust.
Tööaja arvestuse (kokkuvõtte) alusdokumendid võivad olla erinevad. Nendeks võib olla seesama tööajaarvestuse tabel, kuhu otse jooksvalt märgitakse töötaja tööaeg kuupäevaliselt, aga ka töötunnid (kui on igapäevaselt erinev) ja vajadusel ka töötamise kellaajad (saab kindlaks teha töötamist öisel ajal).
Soome Vabariigis on ehitajate tööaja arvestuse alusdokumentideks tavaliselt töö tellija (näiteks Soome firma) tunnilehed, kus vastavalt kokkuleppele märgib oma töötunnid kas töötaja ise või eestöötaja või tellija esindaja.
Mõlemal juhul tuleks jälgida, et tellija esindaja kas igapäevaselt või muu ajavahemiku järel tunnilehe oma allkirjaga kinnitaks; allkirja puudumisel võib töövaidluses tekkida võimalus, et tunnilehte ei saa pidada tõendiks, kuna töötaja enda poolt märgitud töötunnid on tõendamata. Tellija esindaja allkiri on tavaliselt tunnilehtedel, mis jäävad tööandjale, sest need on tellija ning tööandja vahelise omavahelise arvelduse alusdokumendiks: allkirjaga tunnilehel kinnitab tellija, et töömees on just niipalju tunde töötanud. Tööandja esitab tellijale tunnilehtede alusel tavaliselt arve väljamaksmiseks või toimub omavaheline arveldamine teistmoodi, kuid igal juhul peaks aluseks olema ka need tunnilehed.
Seega on tunnilehe näol tegemist raamatupidamise algdokumendiga ning tööandjal on kohustus seda säilitada vastavalt raamatupidamise seadusele 7 aastat. Juhul, kui töötaja leiab, et tööandja poolt esitatud tööaja arvestus ei ole tõene, peaks ta õigusvaidluses taotlema tööandjalt algdokumendina tunnilehtede esitamist ning tööandja ei saaks ka viidata dokumentide hävitamisele näiteks aasta pärast tunnilehe koostamist.
