Töölepingu saab üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud ülesütlemise avaldusega, kui see on teisele poolele teatavaks tehtud. Seega on töötaja tööleping lõppenud avalduses toodud kuupäeval, sõltumata lõpetamise vormistamisest. Nimelt töölepingu ülesütlemise avaldus ongi töölepingu lõpetamise juriidiline dokument ja eraldi töölepingu lõpetamise kannet vormistama ei pea.
Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema. Töötaja ei pea katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Kui töötaja soovib katseajal töölepingu erakorraliselt üles öelda, siis peab tal selleks olema mõjuv põhjus ja siis ei pea ka järgima 15 päevast etteteatamistähtaega. Kui töötaja esitab lihtsalt avalduse ja ei viita erakorralistele asjaoludele, siis loetakse ülesütlemine korraliseks ja järgida tulnuks etteteatamise tähtaega.
Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on aga tööandjal õigus saada hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu (TLS § 100 lg 5).
Muidugi võivad töösuhte pooled sõltumata põhjusest töölepingu kokkuleppel lõpetada. Sellisel juhul peavad mõlemad osapooled olema töölepingu lõpetamisega nõus ja kuigi seadus ei eelda vastava kokkuleppe kirjalikku vormistamist, on hilisemate vaidluste vältimiseks soovitav kokkuleppe kirjalik vormistamine.
TLS § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine s.t et lõpparve tuleb välja maksta töölepingu lõppemise päeval.Erandid on välja toodud TLS § 84 lõigetes 2-4, muudel juhtudel töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine s.t et tehingutelt laekuva tasu väljamaksmise võib edasi lükata kirjaliku kokkuleppega.
