Käibemaksukohustuslastena (edaspidi maksukohustuslane) registreeritud ettevõtete omavahelisele kaubavahetusele Euroopa Ühenduse (edaspidi ühenduse) territooriumil rakenduvad maksustamisel reeglid, mis kehtivad ostja asukohamaal. Eestis maksukohustuslasena registreeritud müüja ei lisa käibemaksu kaubale, mis toimetatakse maksukohustuslasena registreeritud ostjale (või ka ostja poolt) teise liikmesriiki. Käive loetakse küll toimunuks kauba võõrandamise lähteriigis (maksustatakse 0% määraga), kuid maksustamine toimub kauba sihtkohariigis ja kauba sihtkohariigis kehtivate käibemaksumäärade kohaselt. Lisaks kaupade võõrandamisele käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka kauba toimetamist maksukohustuslase poolt teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.  

Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui:

• müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning
• kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja
• arvel on viidatud KMS § 15 lg 3 p 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138. KMS § 37 lg 8¹ kohaselt  võib sama paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega (nt kolmnurktehing, uue transpordivahendi müük, vms).

Kaubamüügi käsitamisel kauba ühendusesisese käibena on esmaoluline see, et nii müüja kui ka ostja oleksid registreeritud maksukohustuslasena oma liikmesriigis. Erandina nimetatust käsitatakse kauba ühendusesisese käibena KMS § 7 lg 1 p 2 kohaselt aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamist teise liikmesriigi isikule, st nii käibemaksukohustuslasena registreeritud isikule kui ka mitteregistreeritud isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud aktsiisikauba võõrandamist füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.

Eestis toimuvaks kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta sellise kauba käivet, mis müügihetkel ei asu Eestis, vaid mõnes teises liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb kauba müüjal arvestada selle liikmesriigi maksuseadusi, kus kaup tegelikult asub ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis, kus kaup tegelikult müügihetkel asub (v.a kolmnurktehing).

Näiteks: Kui Eesti maksukohustuslane müüb Soome maksukohustuslasest ostjale kauba, mis loovutushetkel asub Rootsi laos, maksustatakse müüki vastavalt Rootsi maksuseadusele ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima Rootsis maksukohustuslasena. Samuti peab ta teadma, millistest Rootsis kehtivatest maksustamise reeglitest peab ta lähtuma.

Teenuste müügi korral ei ole tegemist kauba ühendusesisese käibega. Nii on see ka siis, kui teenuseid müüakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele.

1. Kaupade ühendusesisene võõrandamine

Kaupade ühendusesisese võõrandamise all mõeldakse kauba (vallasasja) valduse üleandmist koos õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud hüvesid omanikuna, kus müüja, ostja või keegi kolmas isik nende eest transpordib kauba Eestist mõnda teise liikmesriiki. 
Kauba müüjal tuleb säilitada kauba saatelehed ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavad dokumendid. Nende abil peab ta vajadusel suutma tõendada Maksu- ja Tolliametile, et kaup on Eestist transporditud teise liikmesriiki. Kui transpordikulu suurendab kauba müügihinda, moodustavad need üheskoos kaupade ühendusesisese käibe maksustatava väärtuse.

Kaup võidakse ostjale üle anda juba Eestis ja ostja võib ise hoolitseda selle eest, et kaup oleks viidud teise liikmesriiki, näiteks oma autoga. Sellisel juhul peab müüjal olema tõendus selle kohta, et kaup on teise liikmesriiki viidud. Kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Näiteks ostja poolt antud vabas vormis tõend, kust oleks näha, kes kaupa transpordib, millal kaup Eestist välja läheb, millise transpordivahendiga kaup välja viiakse (näiteks pakiauto registreerimisnumbriga ABC-111, laeva nimi) ja kus on kauba tarnimise lõpp-punkt, samuti muud dokumendid, näiteks veose kindlustusdokumendid jms, mis täiendavalt tõendavad kauba Eestist väljaviimist.

Näiteks: Eestis asuv ettevõtja müüb masina Lätis asuvale ettevõtjale. Mõlemad ettevõtjad on oma riigis registreeritud maksukohustuslastena. Masin transporditakse Eestist Lätisse. Tegemist on kauba ühendusesisese käibega. Eesti ettevõtja deklareerib müüki järgnevalt:
- masina müügi maksumus deklareeritakse kauba ühendusesisese käibena käibedeklaratsiooni lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ja lahtris 3.1. ”Kauba ühendusesisene käive” .
- müügi maksumus deklareeritakse kauba ühendusesiseses aruandes.
Arvel näidatakse nii enda kui ka Läti maksukohustuslase number, lisaks viide KMS § 15 lg 3 p 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138. KMS § 37 lg 8¹ kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega.

Näiteks: Eestis asuv maksukohustuslasest ettevõtja A müüb kauba Eestis asuvale teisele ettevõtjale B, kes müüb ja toimetab kauba Leedu maksukohustuslasest ettevõtjale L. Vaatamata sellele, et kõigi kolme puhul on tegemist maksukohustuslasena registreeritud ettevõtjatega ja kaup viiakse Eestist välja, ei ole ettevõtja A poolt kauba võõrandamisel tegemist kauba ühendusesisese käibega ja kaup maksustatakse A poolt käibemaksuga vastavalt kehtivale maksumäärale Eestis. Ettevõtja B poolt kauba müümisel Leedu ettevõtjale L koos selle toimetamisega Leetu, on tegemist kauba ühendusesisese käibega.
A deklareerib järgnevalt:
- Käibedeklaratsioon: kauba maksustatav väärtus lahtris 1 (või lahtris 2) “18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, käibemaks lahtris 4 “Käibemaks kokku (18% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)” .
- Ühendusesisene kaubakäibe aruanne: ei esita siseriiklikult käibelt.

B deklareerib järgnevalt:
- Käibedeklaratsioon: Leetu saadetud kauba maksustatav väärtus lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ning lahtris 3.1. “Kauba ühendusesisene käive”, lahtris 5 “Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata” A-lt ostetud kauba hinnas sisalduv käibemaksusumma.
- Müügi maksumus deklareeritakse kauba ühendusesiseses aruandes.
- Arvel näitab B nii enda kui ka Leedu maksukohustuslase numbri, lisaks viide KMS § 15 lg 3 p 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.

Koos kaubaga müüdavate teenuste puhul ei ole tegemist kauba ühendusesisese käibega, vaid teenuste maksustamise koht määratakse kindlaks teenuse osutaja riigi maksuseaduste baasil. Kui teenus loetakse osutatuks teises liikmesriigis, peab Eesti ettevõtja teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis või mitte.

Näiteks: Maksukohustuslane müüb ehitise detaile Eestist teise liikmesriigi maksukohustuslasest ostjale niimoodi, et temapoolne saadetis sisaldab ainult ehitise rakendamiseks vajalikke osasid ja materjale. Saadetise vastuvõtja (ostja) müüb ehitusmaterjalid edasi tarbijale ja püstitab ka ehitise.
Ehitusmaterjali müük deklareeritakse järgnevalt:
- ehitise detailide müügi maksumus deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ja lahtris 3.1. ”Kauba ühendusesisene käive”;
- müügi maksumus deklareeritakse kauba ühendusesiseses aruandes.

Näiteks: Maksukohustuslane müüb ehitise detaile teise liikmesriigi maksukohustuslasest ostjale, kes müüb need edasi tarbijale. Eesti maksukohustuslane müüb ehitise ülespanemise teenust otse tarbijale. Sellisel juhul käsitletakse ehitise materjali müüki kauba ühendusesisese käibena, kuid ehitise ülespanemist käsitletakse kui välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust.
Ehitise detailide müük deklareeritakse järgnevalt:
- käibedeklaratsiooni lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ja lahtris 3.1. ”Kauba ühendusesisene käive”;
- ehitise ülespaneku teenus on 0% käive, kuna käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg 5 p 1) ja deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 3 “0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud";
- ehitise detailide müük deklareeritakse kauba ühendusesiseses käibe aruandes;
- Eesti maksukohustuslasest ehitise ülespanija peab enda jaoks selgitama, kas teenuse osutamisest tekib vastavas liikmesriigis kohustus enda registreerimiseks maksukohustuslasena.

Kaupade müüki Eestist saab käsitleda ainult siis kauba ühendusesisese käibena, kui on täidetud KMS § 7 lg 1 toodud tingimused. Muudel juhtudel tuleb kauba müüki maksustada Eestis siseriikliku käibena. Kauba müüki teise liikmesriigi ostjale tuleb maksustada üldjuhul Eestis ka siis, kui ostja on:
- ettevõtja, kes ei avalda oma teises liikmesriigis antud maksukohustuslase numbrit,
- ettevõtja, kes ei ole registreeritud teises liikmesriigis maksukohustuslasena,
- füüsiline isik.
Kui müüja Eestis ei ole veendunud selles, et ostja poolt soetatud kaup Eestist välja viiakse, ei käsitata müüki kauba ühendusesisese käibena ja maksustatakse käibemaksuga selle müügi hetkel. Välisriigi maksukohustuslane võib käibemaksu tagastamist taotleda KMS § 35 “Sisendkäibemaksu tagastamine muudel juhtudel” alusel.

Kauba müümisel ühenduse välisele ostjale, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena, ei ole täidetud kauba ühendusesisesele müügile pandud tingimusi ja seega ei käsitleta seda ka kauba ühendusesisese müügina, vaatamata asjaolule, et kaup tegelikkuses liigub Eestist mõnda teise liikmesriiki.

Näiteks: Norra ettevõte tellib kaupa Eesti firmalt ja kaup tuleb toimetada otse Soome. Arve esitatakse Norra ettevõttele. Kaup viiakse teise liikmesriiki, kuna aga ostjale esitatavad tingimused ei ole täidetud, ei ole tegemist kauba ühendusesisese käibega. Kuna kaup jääb ühenduse territooriumile, ei ole tegemist ka kauba ekspordiga ühenduse välisesse riiki. Müüja Eestis peab käsitlema müüki kui siseriiklikku käivet ja lisama käibemaksu Eesti käibemaksuseaduses sätestatu kohaselt. Ostja võib käibemaksu tagasi küsida mitteresidendina. Kui Norra ettevõte on ennast registreeritud mingis liikmesriigis maksukohustuslasena ja soetab kauba oma maksukohustuslase numbri all, tuleb müüki käsitada kauba ühendusesisese käibena.

2. Kaupade toimetamine oma ettevõtluse tarbeks teise liikmesriiki

Lisaks kaupade müügile käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka kauba toimetamist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Äriühing võib näiteks viia kaupa oma Soomes maksukohustuslasena registreeritud äriühingule, filiaalile vms, kas edasimüügiks või siis ka seal toimuva ettevõtluse tarbeks.
Kauba toimetamisel teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks on käibe maksustatavaks väärtuseks kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel tehingu tegemise ajal määratud väärtus.

Kaupade ühendusesisene toimetamine ühest liikmesriigist teise oma ettevõtluse tarbeks eeldab, et toimetamist käsitatakse teises liikmesriigis ühendusesisese kauba soetamisena. Kuna nimetatu kohaselt tuleb toimida ka siis, kui kaup toimetatakse teise liikmesriiki muul eesmärgil kui müügiga seonduv, tuleb Eesti äriühingul üldjuhul registreerida ennast maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis.

Näiteks: Eesti maksukohustuslasel on Soomes maksukohustuslasena registreeritud ehitusettevõte, kes müüb kohapeal paigaldatud ehitisi. Ehitise ostjad võivad olla nii Soomes maksukohustuslasena registreeritud ettevõtjad, kui ka üksikisikust tarbijad. Ehitusmaterjali toimetamist Eestist Soome käsitatakse kaupade ühendusesisese toimetamisena ühest liikmesriigist teise oma ettevõtluse tarbeks ja ehitise ülespanemist teenuse osutamisena. Kinnistuga seonduvate teenuste müügi korral on käibe toimumise kohaks kinnistu asukohamaa, nii et osutatud teenus maksustatakse Soomes. Müük deklareeritakse järgnevalt:
- ühest liikmesriigist teise toimetatud ehitusmaterjali maksustatav väärtus deklareeritakse kui 0% määraga kauba ühendusesisene käive (KMS § 15 lg 3 p 2),
- ehitusmaterjali väärtus deklareeritakse kauba ühendusesiseses käibe aruandes,
- ehitise püstitamise teenus deklareeritakse Eestis kui 0% maksustatav käive, kuna teenuse käibe toimumise koht ei ole Eesti (KMS 10 lg 5 p 1); 

Järelikult loetakse kauba ühendusesiseseks käibeks kahe liikmesriigi maksukohustuslase vahelisi tehinguid, kus kaup võõrandamise hetkel asub ühes liikmesriigis ja toimetatakse ostjale (või ka ostja poolt) teise liikmesriiki, kusjuures käive loetakse toimunuks kauba võõrandamise lähteriigis, kuid maksustamine toimub kauba sihtkohariigis.
Kauba müümisel teistele isikutele, kes ei ole maksukohustuslased (näiteks füüsiline isik), kuulub kaup maksustamisele kauba võõrandamise lähteriigis. Erandina sellest peab käibemaksu maksma oma riigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist või vedelkütust, alkoholi või tubeketoodet, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab selle oma tarbeks (KMS § 3 lg 6).

3. Kauba ühendusesisese käibe tekkimise aeg

Kauba ühendusesisene käive on tekkinud kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva (KMS § 11 lg 2). Vt ka “Käibe tekkimise aeg”.

Kauba ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (KMS § 28 lg 2).

4. Kauba ühendusesisese käibe aruanne

4.1. Teiste liikmesriikide käibemaksukohustuslaste registri numbrite kehtivuse kontrollimine

Vastavalt käibemaksuseadusele on kauba müüjal kohustus märkida arvele ka kauba soetaja maksukohustuslasena registreerimise number (KMKR nr) juhul, kui soetaja on registreeritud maksukohustuslasena mõnes liikmesriigis. Selleks tuleb müüjal küsida teises liikmesriigis asuva ostja käest tema maksukohustuslasena registreerimise number (inglise keeles: VAT number või Value Added Tax identification number; prantsuse keeles: le numéro d'identification à la taxe sur la valeur ajoutée; saksa keeles: Umsatzsteuer - Identifikationsnummer; soome keeles: arvonlisäverorekisterointinumero, alv-numero, alv-tunnus, alv-tunniste; vene keeles: номер налогообязанного по НДC jne). Kindlasti tuleb kontrollida, et tegemist on ostja KMKR numbriga, mitte äriregistri koodi või isikukoodiga. Euroopa Liiduga ühinedes hakkas Maksu- ja Tolliamet võimaldama Eesti ettevõtjatel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjate maksukohustuslasena registreerimise numbrite kontrollimist.
Maksu- ja Tolliamet pakub KMKR numbri kontrollimise teenust Interneti koduleheküljel (www.emta.ee), e-maksuamet/e-tollis, e-posti (vatnumberemta.ee) ja faksi (6762709) teel. Samuti võib ettevõtja küsida numbri kehtivust teenindusleti töötajalt.
Kontrolli tulemusena saab enamuse riikide osas vastuseks kas JAH või EI:

JAH - number on hetkel kehtiv;
EI - number ei ole kehtiv või on ebakorrektne.

Ainult osade liikmesriikide siseriiklik seadusandlus lubab peale JAH/EI vastuse avaldada ka isiku nime ja aadressi. Nende riikide nimekirja leiab Maksu- ja Tolliameti interneti koduleheküljelt (www.emta.ee ).

Lisaks on võimalus kontrollida KMKR numbrit Euroopa Komisjoni veebilehelt aadressilt: http://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/vieshome.do?selectedLanguage=en.

Kui vastus on eitav, soovitab Maksu- ja Tolliamet kliendiga ühendust võtta ning vastavat numbrit täpsustada. Oma riigi registrite õigsuse eest vastutab iga liikmesriik ise.

4.2. Teiste liikmesriikide käibemaksukohustuslaste registri numbrite struktuurid ja formaadid 

Märkused: 9: number;  X: täht või number; S: täht, number, "+" või "*"; L: täht.

4.3. Kauba ühendusesisese käibearuande esitamine

Maksukohustuslane, kellel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või kes on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus, on kohustatud esitama kauba ühendusesisese käibe aruande. Kauba ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Kauba ühendusesisese käibe aruannet on võimalik esitada Maksu- ja Tolliametile nii elektrooniliselt e-maksuamet/e-tolli kaudu kui ka paberdeklaratsioonil piirkondlike maksukeskuste teeninduspunktidesse. Kui maksukohustuslane muudab eelmise kvartali kohta esitatud kauba ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava kvartali kohta esitama maksuhaldurile kauba ühendusesisese käibe muutmise aruande.

5. Kauba toimetamine teise liikmesriiki, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena

Teatud juhtudel ei käsitata kauba toimetamist teise liikmesriiki kauba ühendusesisese käibena. Käibemaksuseaduse § 7 lõikes 2 on toodud loetelu tehingutest, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena. Sõltumata sellest, et nimetatud tehingutest käivet ei teki, tuleb nende osas pidada eraldi arvestust vastavalt KMS § 36 “Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel”.

Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata:

1) kauba ajutist toimetamist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks;

Näiteks: Maksukohustuslane võib ajutiselt viia oma töövahendeid teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, ilma et nende toimetamist teise liikmesriiki käsitataks kauba ühendusesisese käibena.

2) kauba ajutist toimetamist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärkidel, mis vastavad imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;

Kaupa võib ajutiselt toimetada teise liikmesriiki kuni 24 kuuks. Kauba sissevedu nimetatud punkti alusel on õigustatud siis, kui kolmandatest riikidest kauba importimine nimetatud eesmärkidel on käibemaksuvaba ja kaup tolli kontrolli all. Sellist ajutist kauba toimetamist rakendatakse muuhulgas spetsiifiliste töövahendite, näituse eksponaatide, messide, õppevahendite, kirurgiliste ja laboratooriumi seadmete, suurõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks kasutatavate vahendite jms sissetoomiseks.

3) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist vallasasja teise liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi (muudetud alates 01.01.2006);

Maksukohustuslane võib saata oma ettevõtluses kasutatavat vara remontimiseks teise liikmesriiki. Toimetamist ei vaadelda ühendusesisese käibena sellisel juhul, kui kaup tuuakse tagasi lähteriiki. Juhul kui kaupa tagasi ei tooda, vaid see jääb sellesse riiki, kus töö teostati, tuleb nimetatut tehingut käsitada kauba ühendusesisese käibena ühelt poolt ja kauba ühendusesisese soetamisena teiselt poolt. Vallasasja remondiga seotud töödeks on muuhulgas parandus-, teenindus- ja hooldustööd, töötlemine, värvimine jms.

4) teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist;

Kauba ühendusesisest käivet puudutavaid reegleid ei rakendata müükide suhtes, kus kauba müügimaa käibemaksuseaduse kohaselt maksustatakse kaupa selle sihtkohariigis. See puudutab ka teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist. KMS §2 lg3 p2 sätestab, et paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5% tehingu maksustatavast väärtusest. Kui Eesti ettevõtja müüb kaupu mõnda teise liikmesriiki ja kaubad saadetakse sinna enne nende kokkupanekut ja paigaldamist teises liikmesriigis, ei loeta sellist kaubakäivet Eestis toimunuks ja ei deklareerita Eestis. Samas, teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamisel peab maksukohustuslane teadma, kas selles teises liikmesriigis rakendatakse maksustamisel üldkorda, kus käibemaksu tasumise kohustus on pandud kauba müüjale või pöördmaksustamist, mille kohaselt maksab käibemaksu paigaldatava või kokkupandava kauba soetaja. Kauba käive, mis hõlmab kokkupanekut ja paigaldust, võidakse teises liikmesriigis maksustada nii kauba kui teenuse käibena, see sõltub vastava liikmesriigi seadusandlusest.

Näiteks: Eestis asuv Eesti maksukohustuslane müüb seadme, mis pannakse kokku Rootsis Rootsi ettevõttes. Eesti ettevõte vastutab kokkupaneku eest. Sellisel juhul määratakse Rootsi käibemaksuseaduse kohaselt kindlaks, kas kauba käivet ja kokkupanekut Rootsis deklareeritakse eraldi või võib kogu käivet deklareerida kas kauba või teenuse käibena, samuti peab maksukohustuslane teadma, kas paigaldatavalt või kokkupandavalt kaubalt maksab käibemaksu kauba soetaja või tekib Eesti ettevõttel kohustus registreerida ennast Rootsis käibemaksukohustuslasena ja maksustada käivet Rootsi käibemaksuga.
Käive deklareeritakse Eestis ainult käibedeklaratsiooni informatiivses lahtris 9.

5) kauba kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki;

Kauba kaugmüügi all mõeldakse ühenduse territooriumil toimuvat kauba müüki, kus kaubad (välja arvatud uus transpordivahend või paigaldatav/kokkupandav kaup) transporditakse müüja poolt või eest teise liikmesriiki isikule, kes ei ole selles liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Näiteks kuulub siia alla postimüük eraisikutele. Selliselt müügilt makstakse käibemaksu müüja asukohamaa seaduse alusel. Samas on iga liikmesriik kehtestanud sellistele tarnetele piirväärtuse, mille ületamisel on kaugmüügiga tegelev müüja kohustatud ennast registreerima käibemaksukohustuslasena. Eestis on selleks piirväärtuseks kehtestatud kalendriaasta algusest arvates 550 000 krooni ning nimetatud piirmäära ületamise päevast tekib teise liikmesriigi müüjal kohustus ennast registreerida Eestis maksukohustuslasena. Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab Eestis aktsiisikauba kaugmüüki füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal koheselt registreerimiskohustus kaugmüügi käibe tekkimise päevast.

6) kauba, sealhulgas pardal tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist § 15 lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud vee- või õhusõidukile;

Vee- ja õhusõiduki pardale toimetatud kauba puhul tekib käive kauba võõrandamisest (mitte üksnes pardale toimetamisest), mis maksustatakse kaasamüüdava kauba puhul reisi lähteriigi standardmääraga ja pardal tarbitava kauba puhul nullmääraga (vt ka § 15 lg 3).

7) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, alates kauba teise liikmesriiki toimetamisest (muudetud alates 01.01.2006);

Situatsiooni puhul, kus maksukohustuslane toimetab kauba teise liikmesriiki üksnes selle edasiseks eksportimiseks, deklareerib maksukohustuslane kauba ühendusesisese käibe asemel nullmääraga maksustatava kauba ekspordi. Tingimuseks on see, et kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse Eestist, seega toimub eksport Eestist ja käibe tekkimise ajaks on päev, mil kaup suunatakse ekspordi tolliprotseduurile.

8) kauba võõrandamist soetajale kolmnurktehingus;
Tegemist on KMS §-s 2 defineeritud kolmnurktehingu erisättega, mille kohaselt kauba müüki edasimüüja poolt soetajale ei käsitata kauba ühendusesisese käibena.
Soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kolmnurktehinguga soetatud kaubalt KMS § 3 lg 4 alusel.

9) võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektrienergia toimetamist Eestist teise liikmesriiki (alates 01.01.2006);

Nimetatud muudatus tuleneb gaasi ja elektrienergia maksustamise direktiivist 2003/92/EÜ. Eesmärgiks on maksustada maagaasi ja elektrienergia käive lõpptarbimise või edasimüüja asukoha riigis. Maagaasi ja elektrienergia käibe tekkimise ja maksustamise puhul rakenduvad erisätted (vt § 9 lg 1, 2 ja 3). Maksustamine toimub sarnaselt paigaldatava ja kokkupandava kaubaga seal riigis, kus klient asub.

10) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele (alates 01.01.2006);

Kuna KMS § 8 kohaselt ei käsitata kauba ühendusesisese soetamisena kauba ajutist toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse kuni 24 kuuks, siis sama põhimõtte kohaselt ei teki ka kauba ühendusesisest käivet vastava sätte alusel Eestisse toimetatud kauba toimetamisest tagasi teise liikmesriiki.

11) vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli toimetatud Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga (alates 01.01.2006);

Vallasasja ajutisel toimetamisel teise liikmesriiki selle remontimiseks (töö vallasasjaga) maksustatakse üksnes teenuse käivet. Sellest põhimõttest tulenevalt ei teki vallasasja ajutisest Eestisse toimetamisest Eestis kauba ühendusesisest soetamist ning selle tagasitoimetamisel teise liikmesriiki ei teki ühendusesisest käivet.

Ühendusesisese kauba käibena ei käsitata eeltoodud tehinguid ainult juhul, kui on täidetud kõik KMS § 7 lg 2 viidatud nõuded. Tehingu või toimingu aluse äralangemise korral käsitatakse tehingut kauba ühendusesisese käibena alates sellest momendist, millal kadusid eelnevalt viidatud nõuded.

6. Kolmnurktehingu mõiste

Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme liikmesriigi ettevõtja vahel, kes kõik on registreeritud oma riigis maksukohustuslasena.
Kolmnurktehingu puhul on tegemist tehinguga, kus kaup müüakse ära kahe järjestikuse müügitehinguga ja kõik kolm osapoolt asuvad erinevates liikmesriikides. Müügitehingu kohaselt müüb esimese liikmesriigi maksukohustuslane A (võõrandaja kolmnurktehingus) kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele B (edasimüüja kolmnurktehingus) ja B-lt läheb kaup edasi kolmandasse liikmesriiki C (soetaja kolmnurktehingus), kusjuures kaup toimetatakse otse esimesest liikmesriigist (A) kolmandasse liikmesriiki (C).

Erireegli kohaselt ei pea selline ostja B, kellel puudub elukoht või tegevuskoht kauba sihtkohariigis (C) ennast kolmnurktehingu puhul sihtkohariigis (C) registreerima maksukohustuslasena. Lihtsustatud korda rakendatakse selliselt, et teine ostja (C) peab tasuma käibemaksu esimese ostja (B) kauba müügilt juhul, kui teine ostja (C) on ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud riigis, kus lõpeb kauba transport ehk liikmesriigis (C). Esimese ostja (B) kauba soetamine kolmnurktehinguga ei ole käive tingimusel, et ta on arvele lisanud märkuse kauba müügi kohta kolmnurktehinguga, samuti enda ja ostja (C) käibemaksukohustuslase numbri.

Näiteks: Rootsi maksukohustuslane C on tellinud maksukohustuslaselt B Eestis kaupa. B-l ei ole nõutud kaupa ja ta tellib kauba maksukohustuslaselt A Inglismaalt, andes korralduse, et kaup tuleb otse toimetada rootslasele C. Kui A, B ja C on oma koduriigis registreeritud käibemaksukohustuslastena ja esitatud arved vastavad nõutud tingimustele, on tegemist kolmnurktehinguga, kus võib rakendada käibemaksu tasumisel kirjeldatud erireeglit.

Kolmnurktehinguna ei käsitata kauba võõrandamist juhul, kui järjestikune kaubamüük ja selle transport on korraldatud teistsugustel tingimustel.

Näiteks tuleb järgida maksustamisel üldreegleid juhul, kui:
- müügiga haakub ka mõne liikmesriigi sisene müük. Selliseid müüke tuleb käsitleda kui riigisisest üldkorras maksustatavat kaubamüüki;
- üks või mitu tehingu osapooltest ei ole registreeritud maksukohustuslasena oma liikmesriigis. Näiteks on üks osapooltest Vene firma, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud;
- kaup müüakse koos selle transportimisega enam kui kolm korda. Nii näiteks neliktehingus, kus kaup müüakse esimeselt ostjalt (A) teise liikmesriiki (ostjale B) edasimüügiks kolmandasse (ostjale C) ja edasi neljandasse liikmesriiki (D), kusjuures kaup transporditakse otse esimesest liikmesriigist A neljandasse liikmesriiki D. Nimetatud juhul võib ostjatel B ja C tekkida kohustus registreerida ennast käibemaksukohustuslasena liikmesriigis, kuhu kaup toimetati (D);
- riik, kuhu kaup toimetati, on Eesti (liikmesriik C) ja esimesel ostjal B on Eestis püsiv tegevuskoht. Erikorra kasutamiseks puudub vajadus, kuna ostja B on niigi oma käibelt maksukohustuslane Eestis.


7. Deklareerimine

Esimene müüja A deklareerib järgnevalt:
- müük B-le deklareeritakse käibedeklaratsioonis kauba ühendusesisese käibena;
- müügi maksumus deklareeritakse kauba ühendusesiseses käibe aruandes tavakäibena (mitte kolmnurktehinguna).

Teine müüja B deklareerib järgnevalt:
- B deklareerib C-le müüdud kaupa kauba ühendusesisese käibe aruande lahtris “Kolmnurktehing”;
- Kui B-l on ka muud kauba ühendusesisest müüki C-le, deklareeritakse need kauba ühendusesiseses käibe aruandes eraldi kolmnurktehingu käibest.

Kuid B ei deklareeri A-lt soetatud kaupa kauba ühendusesisese soetamisena ega müüki C-le käibedeklaratsioonis kauba ühendusesisese müügina.

Teine ostja C deklareerib järgnevalt:
- soetamine B-lt deklareeritakse käibedeklaratsioonis lahtris 1 või 2 (vastavalt maksumäärale);
- soetamiselt arvutatakse käibemaks ja
- kui on hangitud kaupa, millelt on õigus sisendkäibemaksu maha arvata, näidatakse arvutatud käibemaksu summa ka mahaarvatava sisendkäibemaksuna.

Kolmnurktehingus kauba esimene müüja (A) ja esimene ostja ja teine müüja (B) samuti teine ostja (C) on käibemaksukohustuslased erinevates liikmesriikides. Allpool on loetletud, mida Eestis registreeritud maksukohustuslane peab deklareerima olles A (võõrandaja kolmnurktehingus), B (edasimüüja kolmnurktehingus) või C (soetaja kolmnurktehingus) olukorras.

(LR liikmesriik)

Tagasi | Üles