1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse (KMS § 6), välja arvatud maksuvaba import (§17);
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõige 5), välja arvatud maksuvaba käive;
4) KMS § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).

Käibemaksukohustuslane (KMS § 3 lõige 1) peab arvestama käibemaksu kõigilt eespool loetletud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta arvestama käibemaksu: 

            1) oma maksustamisele kuuluvalt käibelt;
            2) KMS § 10 lõikes 2 loetletud teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;
                   (RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)  

            3) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;       (RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)  

            4) kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;
            5) käesoleva loetelu punktides 2 - 4 nimetamata kauba soetamiselt või teenuse saamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleks ettevõtlusega Eestis.   

Kui välisriigi isikul on küll Eestis vormiliselt püsiv tegevuskoht (näiteks filiaal), kuid ta ei kasuta seda püsivat tegevuskohta aktiivselt siin ettevõtlusega tegelemiseks (on tegemist esinduskontoriga), siis isikul säilib õigus käibemaksu tagastamise protseduuri kasutamiseks ning Eesti isikust kauba ostjal või teenuse saajal tekib pöördmaksu kohustus, kui tehingu käibe tekkimise koht on Eesti.

Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (KMS § 3 lõige 2) peab maksma käibemaksu KMS § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt (kauba import Eestisse ja ühendusesisene soetamine, välja arvatud maksuvaba import ja maksuvaba ühendusesisene soetamine) ja eelmises lõigus toodud loetelu punktides 2 - 5 nimetatud toimingutelt (KMS § 3 lõige 5). 

Lisaks eeltoodule peab vastavalt käibemaksuseaduse § 3 lõikele 6 maksma käibemaksu:

1) võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2193/92/EMÜ) tähenduses;
2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma;
3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, väljaarvatud KMS § 39 lõikes 1 või 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;

Analoogselt KMS § 39 sätestatud esindustele, asutustele ja institutsioonidele rakenduvatele muudele käibemaksuvabastustele ja tagastustele, on ka nendes sätetes nimetatud füüsilised isikud (diplomaadid, konsulaarametnikud, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindajad ning NATO relvajõududesse kuuluvad isikud) vabastatud käibemaksu tasumisest teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamisel. See tähendab, neil on õigus soetada uus transpordivahend maksuvabalt. 

4) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab vedelkütust, alkoholi või tubakatoodet (edaspidi aktsiisikaup) teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks.
(RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)

5) kauba omanik tema poolt kauba maksuladustamise (§ 44¹) lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta. Sätet ei kohaldata, kui isik oli kauba omanik ka kauba maksulattu paigutamisel, välja arvatud kauba riigisisesele käibele, importimisele või kauba ühendusesisesele soetamisele järgnenud kauba maksulattu paigutamisel, ning kaupa ei ole maksuladustamise ajal võõrandatud.
(RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 – RT I 2008, 58, 324)

Maksukohustust ei teki kauba omanikul oma kauba maksulaost väljatoimetamisest juhul, kui ta ise paigutas selle kauba ka maksulattu ning seda kaupa maksulaos ei võõrandatud, välja arvatud juhul, kui isik sai kasutada maksuvabastust kauba impordile, riigisisesele käibele või ühendusesisesele soetamisele vahetult järgnenud kauba maksulattu paigutamisel. Näiteks ei teki kirjeldatud maksukohustust juhul, kui isik paigutab maksulattu teatud koguse vilja, müüb seda maksulaos nullmääraga, kuid toob võõrandamata jäänud osa viljast taas maksulaost välja.