Riigikohtu 19.11.2013 lahendiga asjas nr 3-3-1-48-13 täienes kohtupraktika eelaresti meetme kohaldamise osas. Riigikohtu selgitused puudutavad MKS § 1361 eelduste, s.o maksukontrolli nõude ja põhjendatud kahtluse sisustamist ning tagatise määramise tingimusi.
Viidatud kohtuasjas oli tegemist juhtumiga, kus maksuhaldur algatas tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks menetluse, mille raames pikendas enammakse tagastamist ja taotles halduskohtult luba maksukohustuslase ettemaksukonto arestimiseks. Kuna eelaresti meetme kohaldamine peab vastama MKS § 1361 eeldustele, siis vaieldi kohtuasjas nende tingimuste täidetuse üle.
Maksukontrolli olemasolu
MKS § 1361 kohaldamise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Vastavalt Riigikohtu praktikale asjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 ei ole tagastusnõude kontrollis ettemaksukonto arestimine täitmist tagava meetmena vajalik. Kõnealuses kohtuasjas oli ootuspäraselt üheks vaidlusküsimuseks kontrolli olemasolu. Maksuhaldur nimelt väitis, et korraldusega, millega algatati tagastusnõude tuvastamise menetlus, algatati väidetavalt ka üksikjuhtumi kontroll maksude määramiseks ning halduskohtule esitatud loataotlus oli esitatud tagamaks kontrolli tulemusel määratavate maksude (käibemaks ja tulumaks) sissenõudmine. Riigikohus maksuhalduri käsitlusega ei nõustunud ja leidis, et alustatud oli üksnes käibemaksu tagastusnõude menetlus. Selliseks järelduseks andis alust asjaolu, et maksuhaldur tugines halduskohtule esitatud loataotluses läbivalt sellele, et ta viib läbi kontrolli tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks ja soovib nimetatud menetlust jätkata ning ei maininud vähemalgi määral teist paralleelselt läbiviidavat maksu määramise menetlust. Riigikohus juhtis tähelepanu, et juhul kui on algatatud nii tagastusnõude tuvastamismenetlus, kui ka tulu- ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlus, on MTA kohustatud maksukohustuslast sellest otseselt ja üheselt arusaadavalt teavitama ning selgitama, millise menetluse raames maksuhaldur teavet vajab.
Samuti leidis Riigikohus, et tagastusnõude kontrollimise alustamiseks antud korralduse viitest MKS § 59 lg 2 p.-le 1 ei saa järeldada mitme erineva kontrolli olemasolu. Nimetatud säte näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksik-juhtumi kontrolli raames. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlus viiakse läbi üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega tagastusnõude tuvastamismenetlus on üksikjuhtumi kontrolli menetlus, mille raames on maksuhalduril õigus koguda tõendeid ja kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksude tasumisega seotud dokumente (MKS § 59 lg-d 1 ja 2).
Põhjendatud kahtlus
Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks maksuhalduri poolt peab eksisteerima põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele ei saa põhjendatud kahtluse tekkimisel määravaks osutuda ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus. Samuti ei saa hiljem võltsarveteks osutuvate arvete kajastamine raamatupidamises tähendada automaatselt seda, et maksukohustuslane on pahatahtlik. Loa taotlemise staadiumis piisab põhjendatud kahtluse loomiseks siiski sellest, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid. MKS § 1361 kohaldamisel ei ole oluline äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse hindamine, eriti tegevust alustavate äriühingute puhul. MKS § 1361 eesmärgiks ei ole alustavate äriühingute tagastusnõuete blokeerimine.
Tagatise määramine
MKS § 1361 lg-st 3 tuleneb, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Tagatava nõude suuruse määramine on maksuhalduri otsustada (MKS § 121). Riigikohtu selgituste kohaselt selleks, et tagatava nõude suurus oleks kohtulikult kontrollitav, tuleb maksuhalduril selgitada maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust. Ei piisa sellest, kui märkida taotluses vaid juurdemääratava summa suurus. Samuti, kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust.
Kokkuvõtteks
Maksuhaldur ei saa maksukohustuslase ettemaksukontot arestida tagastusnõude kontrollimenetluses, selleks peab olema alustatud uuel alusel menetlusega. Erinevate kontrollimenetluste läbiviimisel peab aga maksukohustuslane olema neist menetlustest üheselt arusaavalt teavitatud. Kahe kontrolli üheaegsel läbiviimisel peab maksumaksjal olema teada, millise menetluse tarbeks temalt tõendeid kogutakse. Halduskohtult eelaresti meetme taotlemisel on piisav nn põhjendatud kahtluse sisustamiseks, kui maksuhaldur suudab näidata, et maksukohustuslane on raamatupidamises kasutanud võltsarveid, kuid viimasest ei tulene veel, et maksumaksja on automaatselt pahatahtlik. Maksupettuses osalemine või teadmine, et müüja pole tegelik müüja, tuvastatakse maksuotsuses. Eelaresti kohaldamisel tasub maksumaksjal tähelepanu pöörata ka tagatava nõude ja tagatise proportsioonidele.
Gerly Kask,
partner, vandeadvokaat,
Hansa Law Offices
