Maksukohustuse edasilükkamiseks saab kasutada investeerimiskontot. Investeerimiskonto on harilik rahakonto, mille rahakannete üle tuleb pidada arvestust. Investeerimiskonto võib avada Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas. Et investeerimiskonto oma eesmärki täidaks, saab finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest ning finantsvaralt saadud tulu tuleb viivitamatult kanda investeerimiskontole. Finantsvaralt saadud tulu maksuvabaks edasi investeerimiseks võib kasutada ka mitut investeerimiskontot. Maksustatav summa tekib siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset. Kõik investeerimiskontolt tehtud kanded loetakse väljamakseks, välja arvatud kanded, millega soetatakse finantsvara ning ülekanded teisele investeerimiskontole. Investeerimiskonto sissemakseks loetakse enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist seal olevat rahajääki ning investeerimiskontole tehtud täiendavaid kandeid. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt. Näiteks kui investeerimiskonto sissemakse jääk on 2000 eurot, tekib maksustatav tulu alles siis, kui kontolt tehtud finantsvara soetamisega mitteseotud väljamaksed ületavad 2000 eurot.

Igapäevaste arvelduste tegemiseks kasutusel oleva pangakonto investeerimiskontona kasutusele võtmisel tuleb arvelduskonto kõikide sisse- ja väljamaksete üle hakata arvestust pidama. Näiteks palga laekumine tuleb kajastada konto sissemaksena ja kommunaalkulude tasumine väljamaksena jne. Kui investeerimiskonto võetakse kasutusele üksnes finantsvaraga seotud tehingute tegemiseks, on sisse- ja väljamaksete üle arvestuse pidamine lihtsam.

Kui finantsvara on soetatud enne 2011. aasta 1. jaanuari ning sellelt tulult soovitakse tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata, deklareeritakse väärtpaberite soetusmaksumus või hoiustatud summa investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena. Investeerimiskonto sissemaksena deklareeritud finantsvarast saadud tulu tuleb viivitamatult kanda investeerimiskontole. Kui seda ei tehta, loetakse saadud tulu investeerimiskonto väljamakseks.

TuMS-i § 17¹ sätestatud tingimustele mittevastava finantsvara võõrandamisest saadud tulu maksustamise põhimõtted ei muutu. Seni kehtivat maksustamisregulatsiooni võib kasutada ka siis, kui isik ei soovi investeerimiskonto vahendusel finantsvaralt saadud tulu maksukohustust edasi lükata.

Intress

Seadusemuudatuse jõustumisel piirdub maksuvabastus vaid hoiuseintressiga, mis on saadud lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel. Maksuvabastus ei laiene hoiuse intressile, mis sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või muutusest (edaspidi investeerimishoius). Samas võib investeerimishoiuse intressi kanda tulumaksukohustuse edasilükkamiseks investeerimiskontole ning seda loetakse finantsvaralt saadud tuluks. Enne 2011. aasta 1. jaanuari hoiustatud summalt saadud investeerimishoiuse intressile säilib tulumaksuvabastus kuni 2013. aasta 31. detsembrini, kui hoiustatud summa ei ole deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena.

Investeerimisriskiga elukindlustusleping

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu (IREK lepingu) alusel saadud tulu maksustamisel omab tähtsust lepingu sõlmimise aeg.

Enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud IREK lepingule säilib seni kehtinud maksustamisregulatsioon. Summa, mis saadakse pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest, on maksuvaba. Kui väljamakse saadakse enne 12 aasta möödumist IREK lepingu sõlmimisest, siis maksustatakse saadud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Enne 2010. aasta augustit sõlmitud IREK lepingust saadud tulu maksukohustust edasi lükata ei saa. IREK lepingust saadud summa (maksustatud või maksuvaba) võib edasi investeerimiseks kanda investeerimiskontole kui sissemakse. Investeerimiskonto väljamakseid ei maksustata sissemakse summa ulatuses.

Alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud IREK lepingu korral on tulu maksustamisel kaks võimalust. Kui IREK lepingu alusvara vastab TuMS-i § 171 lõikes 2 sätestatud tingimustele, võib maksumaksja valida investeerimiskonto süsteemi. 2010. aasta 31. detsembri seisuga kogunenud IREK lepingu kogumisreservi väärtuse võib isik deklareerida investeerimiskonto 2011. aasta sissemaksena ning edaspidi maksta kindlustusmakseid (soetada finantsvara) investeerimiskontol oleva raha eest. Kui kindlustusvõtja on kindlustusandjat eelnevalt teavitanud, et kindlustushüvitis saadakse TuMS §-s 17² nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt, siis vabaneb kindlustusandja tulumaksu kinnipidamise kohustusest. IREK lepingust väljamakse saamisel tuleb see viivitamatult kanda investeerimiskontole. Isik, kes on deklareerinud IREK lepingu kogumisreservi väärtuse 2010. aasta 31. detsembri seisuga või kes on kindlustusandjat investeerimiskontost teavitanud, peab silmas pidama, et kui ta ei kanna viivitamatult saadud summat investeerimiskontole, loetakse see investeerimiskonto väljamakseks.

Teiseks võimaluseks on alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud IREK lepingut mitte investeerimiskonto süsteemi kaasata. Sellisel juhul maksustatakse saadud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Investeerimiskonto süsteem ei ole kasulik näiteks siis, kui väljamakse saajaks on soodustatud isik või muu isik, kes ei ole kindlustusvõtja, sest mõlemad isikud peavad saadud summa tuluna kajastama.

Finantsvarale kehtestatud tingimused (TuMS-i § 17¹)

(2) Finantsvarana käsitatakse:

1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;

2) väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele punktis 1 nimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (edaspidi turul) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle teostatakse finantsjärelevalvet ning see turg on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle teostatakse finantsjärelevalvet;

4) punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust, millelt makstav intress on § 17 kohaselt tulumaksuga maksustatav;

5) alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud punktis 1 nimetatud riigi kindlustusandjaga;

6) punktides 1 ja 2 nimetamata tuletisinstrumenti, mille osapooleks on punktis 1 nimetatud riigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara;

7) punktides 1 ja 2 nimetamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud punktis 1 nimetatud riigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustele.


(3) Finantsvarana käsitatakse ka lõike 2 punktis 1 nimetamata riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et:

• selle investeerimisfondi või turu üle teostatakse finantsjärelevalvet;
• maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.

(4) Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid..
(5) Finantsvara peab soetamise ajal vastama lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele.
(6) Finantsvara suhtes sätestatut kohaldatakse ka vara suhtes, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta TuMS-i § 17¹ sätestatud finantsvara nõuetele.
(7) Finantsvarana ei käsitata kogumispensioni kindlustuslepingut ega pensionifondi osakut (§-d 28 ja 28¹).

---