1. Erisoodustus

1.1. Optsioonid
TuMS § 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11, millega sätestatakse osalusoptsioonide maksustamise kord ja määratakse erisoodustuse andmise hetk. Erisoodustuseks loetakse tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu.

TuMS § 48 lõige 53 täpsustab lõige 4 punkti 11 ja sätestab, et osalusoptsiooni ei maksustata andmise hetkel. Kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates.
Muudatus näeb ette maksuvabastuse tööandja osalusoptsioonile, kui optsiooni andmise ja täitmise vahele jääb vähemalt 3 aastat. Eespool toodu ei laiene optsiooni võõrandamisest saadud tulule ja töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest.

TuMS § 61 lõikega 43 kehtestatakse üleminekuperiood konkreetsele olukorrale, kus tööandja on enne 2011. aasta 1. jaanuari töötajale antud osalusoptsiooni maksustatud erisoodustusena selle andmisel (väljakirjutamisel) ja töötaja võõrandab selle optsiooni või optsiooni realiseerimise tähtaeg on pärast 1. jaanuari 2011. Sellisel juhul võib tööandja eelnimetatud optsioonilt juba tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu arvesse võtta sama optsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel TuMS-i § 48 lõike 4 punkti 11 alusel tasutavast tulumaksust ja sotsiaalmaksuseaduse § 13 lõike 4 tasutavast sotsiaalmaksust.
Sellele sättele ei laiene TuMS § 48 lg 5 punkti 3 alusel optsiooni andmise ja täitmise vaheline kolmeaastane periood.

1.2 Erisoodustuste saajate ring ja maksustatavate hüvede loetelu laieneb
TuMS-i § 48 lõikega 6 laiendatakse erisoodustuste saajate ringi, mille kohaselt tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka selliseid muus osas erisoodustuse tunnustele vastavaid hüvesid, mida tööandja annab töötaja abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele (vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed, õed ja vennad) või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötaja peab teatama, kui ta saab erisoodustuse oma tööandjaga samasse kontserni kuuluvalt isikult.

Siinkohal sätestatakse selgesõnaliselt ka olukord, kus erisoodustusena maksustatakse ka selline muus osas erisoodustuse tunnustele vastav hüve, mida töötajale annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik.
Levinumaks hüveks, mis antud sätte alusel maksustamisele võiks kuuluda, on emaettevõtja poolt tütarettevõtja töötajale antud osalusoptsiooni võõrandamisel või realiseerimisel saadud tulu.

Kontsernina käsitletakse vastavalt äriseadustikule emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega. Seega kontserni puhul peab hüvede andmisel vahet tegema oma töötajatel ja teise kontserni ettevõte töötajate vahel, kus erisoodustuse maksude maksja ei ole mitte formaalne andja, vaid isik, kes on hüve saaja tööandja.

Näide 1
2011. aasta jaanuaris korraldab OÜ Monika vastuvõtu, kus osalevad nii OÜ enda töötajad, Eestis asuva sõsarettevõtte OÜ Janika töötajad kui ka välisriigi emaettevõtte töötajad ning külalised.

•     OÜ Monika maksab maksud ainult oma töötajatele vastuvõtul tehtud erisoodustustelt.
•     Eestis asuva kontserni kuuluva OÜ Janika töötajatele tehtud erisoodustustelt maksab maksud OÜ Janika. Info selle kohta, kui suur oli OÜ Janika töötajatele tehtud erisoodustus, annab OÜ Monika kas otse oma sõsarettevõttele või läbi OÜ Janika töötajate.
•     Vastuvõtul osalenud välisriigi emaettevõtte töötajatele antud hüvedelt Eestis makse ei maksta.
•     Samuti tasub OÜ Monika vastuvõtul osalenud külaliste ja äripartnerite eest vastuvõtukulud vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 1.

Juhul, kui OÜ Monika töötaja saab välisriigi emaettevõttelt või OÜ-lt Janika hüve, mida käsitletakse TuMS-i § 48 lõige 4 tähenduses erisoodustusena, on töötajal kohustus teavitada oma tööandjat OÜ Monika saadud erisoodustusest, sest tööandja maksab sellelt maksud. Siinkohal ei ole oluline, kas OÜ Monika töötaja saab selle hüve Eestis või välisriigis emaettevõttes näiteks lähetuses olles.


1.3 Erisoodustuse maksustamise erisused
TuMS-i § 48 täiendatakse lõikega 52, mille kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi, mida Eesti Vabariigi välisesindus teeb seoses diplomaadi osalemisega välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel.
Selle sättega vabastatakse maksukohustusest Eesti Vabariigi välisesinduse korraldatud diplomaadilistel üritustel diplomaatidele pakutavad hüved (eeskätt toitlustamine).

TuMS-i § 48 täiendatakse lõikega 9, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud TuMS-i § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused:

•     isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul
•     välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu, see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa ka juhul, kui see on 0

Erinevalt Eestist maksustatakse enamikust riikides erisoodustused füüsilise isiku tuluna, mitte tööandja tasandil. Selle sättega antakse võimalus vabastada Eestis tulumaksust välisriigis füüsilise isiku tuluna maksustatud erisoodustus ja vältida topeltmaksustamist.
NB! Sotsiaalmaksu kohustus võib siiski Eestis tekkida, seda juhul kui välisriigis töötavale töötajale kohalduvad Eesti sotsiaalkindlustuse alased õigusaktid.

2. Kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud

2.1 Muudatused maksumaksjate osas
TuMS-i § 49 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Residendist juriidiline isik, välja arvatud TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole TuMS-i § 41 alusel kinni peetud või TuMS-i § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 nimetatud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, arvestamata eelmises lauses sätestatud piirmäära.

TuMS § 49 lõike 1 muudatus on seotud TuMS-i § 11 muudatusega. Siinkohal ei viidata enam § 11 lõikele 10. Usuliste ühenduste registrisse kantud isikutel tuleb edaspidi tulumaksusoodustuse kasutamiseks taotleda enda kandmist tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja ning sellisel juhul tuleneb nende maksusoodustus viitest TuMS-i § 11 lõikele 1.

Täpsustatakse, et kuni 10 euro suuruse reklaamkingituse maksuvabastus ei laiene kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubanduslike loteriide võitudele. Nimetatud võidud kuuluvad olenemata suurusest maksustamisele.

TuMS-i § 49 lõikes 6 on maksumaksja § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja muudatuse eesmärk on selgitatud § 49 lõike 1 juures.

2.2 Muudatused maksusoodustustele õigust andvate saajate ringis
TuMS-i § 49 lõigete 2 ja 6 juures on kitsendatud isikute ringi, kellele saab maksusoodustust kasutades teha kingitusi ja annetusi.
Lõike 2 kohaselt saavad residendist juriidiline isik ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiv tegevuskoht Eestis teha tulumaksusoodustusega kingitusi ja annetusi:

•     TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isikule;
•     TuMS § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule (muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud ühing) kui ta vastab nimekirja kandmise tingimustele.

Vastavalt TuMS-i § 11 lõikele 10 käsitletakse muus lepinguriigis asutatud ühingut tulumaksusoodustusega ühinguna, kui on tõendatud, et ta vastab § 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei esine § 11 lõike 4 punktides 1,3–5, 7 ja 8 nimetatud asjaolusid.

Lõike 6 kohaselt saab TuMS-i § 11 lõikes 1 nimekirja kantud isik põhikirjalistel eesmärkidel teha maksuvabalt kingitusi ja annetusi:

•     TuMS-i § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isikule;
•     TuMS-i § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule (muus lepinguriigis asutatud ühing) kui ta vastab nimekirja kandmise tingimustele;
•     füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuu keskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
•     noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta;
•     spordivõistlustel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta;
•     reklaami eesmärgil üle antud kaup või teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

2.3 Vastuvõtukulud
Vastavalt TuMS-i § 49 lõikele 4 ei maksa tulumaksu põhitegevusega seotud vastuvõtukuludelt TuMS-i § 11 lõike 1 kohaselt nimekirja kantud isik. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata kulutusi seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus, millele lisandub kuni 2% summast, mille ulatuses maksumaksja on samal kalendrikuul teinud isikustatud sotsiaalmaksu väljamakseid.

3. Muudatused deklareerimisel

TuMS-i § 54 lõikes 2 kaotatakse piiratud käibemaksukohustuslase kohustus esitada deklaratsioonivorm TSD nende kalendrikuude eest, mil ta ei ole deklareerimisele kuuluvaid kulutusi või väljamakseid teinud.

Vorm TSD koos lisadega täidetakse eurodes sendi täpsusega ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse või kulutuse tegemise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Esimene eurodes deklaratsioon esitatakse 10. veebruariks 2011.

3.1 Vorm TSD lisa 4
Tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu deklareeritakse real 7 (täites vastavalt read 7.1–7.3) .

Sellel real ei kajastata osalusoptsioone, mis maksustati nende väljakirjutamisel enne 31. detsembrit 2010 ja kas võõrandatakse või nende optsioonide alusvara omandatakse pärast 1. jaanuari 2011. Nimetatud optsioonid kajastatakse ridadel 21 ja 22.

Näide 2
2005. aastal andis tööandja oma töötajatele optsioone, mille realiseerimine toimub 2012. aastal. Optsioonid summas 150 047 krooni deklareeriti optsiooni väljakirjutamisel vormi TSD lisal 4 real 7 ja maksustati.
Kaks töötajat müüvad 2011. aasta jaanuaris oma optsioonid ära ja saavad tulu kokku summas 80 eurot . Ühe optsiooni hind selle väljakirjutamisel oli 227 kr.
Seega maksis tööandja nende kahe optsiooni pealt 2005. aastal (2 x 227 = 454 kr : 15,6466 = 29,02 €)

•     tulumaksu 454 x 23/77 = 135,61 = 136 kr :15,6466 = 8,69 €
•     sotsiaalmaksu 454 + 136 = 590 x 33/100 = 194,70 = 195 kr :15,6466 = 12,46 €
• 
  

21.	Enne 01.01.2011 antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel maksustamisperioodil saadud tulu / arvutatud tulumaks veerg 21.1(80 x 21/79) / arvutatud sotsiaalmaks veerg 21.2 (80+21.27) x 33/100	80
		21.1	21.2
		21,27	33,42
22.	Enne 01.01.2011 antud sama optsiooni vormi TSD lisa 4 real 7 deklareeritud summa / sellelt tasutud tulumaks veerg 22.1 / tasutud sotsiaalmaks veerg 22.2	29,02
		22.1	22.2
		8,69	12,46
23.	Tasutav tulumaks: (veerg 21.1 – veerg 22.1) positiivne tulem või null	12,58
24.	Tasutav sotsiaalmaks: (veerg 21.2 – veerg 22.2) positiivne tulem või null	20,96

Kui tööandjal on töötaja pikaajaliselt tööl välisriigis, siis talle tehtud erisoodustused näidatakse küll ridadel 1–15, kuid reale 16 kantakse erisoodustuse summa, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata.
 

3.2 Vorm TSD lisa 5
Maksumaksja, kes peab täitma TSD lisa 5 esimest osa, peaks pöörama tähelepanu rea 3 täitmisele, kus on piiratud isikute hulk, kellele saab teha tulumaksusoodustusega kingitusi ja annetusi.
Lisa 5 teist osa täitev maksumaksja ei pea real 23 enam näitama reklaami eesmärgil üle antud kaupa või teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

3.3 Vorm TSD lisa 6
TSD lisa 6 ridade 1–5.3 täitmisel palume olla tähelepanelik. Tabelid 1–3 ja 7 on alates 01.01.2011 kehtetud.
Kuni 31.12.2010 kehtiva lisa 6 tabelid 4, 5 ja 6 ei ole kehtetud (kuid alates 01.01.2011 ei ole neid enam lisa 6 juures) ja neid saab mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, alates 01.01.2011 täita tagasiulatuvalt.

Kui maksumaksjal on nendes tabelites kajastamisele kuuluvaid tulusid, mida kuni 31.12.2010 deklareeritud ei ole, siis tuleb pärast 2011. aastat need deklareerida kuni 31.12.2010 kehtiva TSD lisa 6 vastavates tabelites. Nendesse tabelitesse tuleb tulumaks, millega on lubatud maksukohustust vähendada, kanda vastavalt lisa 6 ridadele 5, 51 ja 52 ja kasutamata tulumaksu summa tuleb kanda reale 7. Edasikantav tulumaksu summa realt 7 (kroonides) kantakse 2010. a deklaratsioonilt üle alates 2011. aastal kehtiva lisa 6 reale 6 (juba eurodes).

TSD lisa 6 tabel 6.1 on alates 1. jaanuarist 2011 lisa 6 tabel 1. Tabeli 1 juures ei ole enam eraldi välja toodud maksulepinguriikide nimekirja. Nimekirja leiab maksuhalduri kodulehelt aadressil www.emta.ee, rubriigist Blanketid ja vormid.

Samuti peab lisa 6 täitev maksumaksja olema tähelepanelik ridade 11–13 täitmisel.
Uudne on see, et read 11.1 ja 12.1 täidab Maksu- ja Tolliamet tema poolt määratud ja talle tasutud trahvide, sunniraha ning intresside summadega.
Real 11 näitab maksumaksja maksustamisperioodil tasutud trahvid ja sunniraha. Kui maksumaksja märgitud summa real 11 on väiksem, kui maksuhalduri poolt eeltäidetud rida 11.1, peaks maksumaksja üle kontrollima, millest see vahe on tekkinud ning veenduma oma õiguses märkida reale 11 väiksem summa kui real 11.1.
Real 12 näitab maksumaksja maksustamisperioodil maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid. Kui maksumaksa summa real 12 on väiksem, kui maksuhalduri eeltäidetud rida 12.1, siis peab maksumaksja samuti välja selgitama, millest on see vahe tekkinud.
Ridade 11.1 ja 12.1 eeltäitmine on tingitud sellest, et maksumaksjad unustasid tihtipeale maksuhaldurile tasutud intresside, trahvide ja sunnirahade summad deklareerimata.
Kuna trahvid ja sunniraha näidatakse real 11 ja intressid real 12, siis sellest tulenevalt deklareeritakse erikonfiskeeritud vara maksumus real 13.

3.4 Vormi TSD lisa 7
Alates 01.01.2011 on lisas 7 ainult kaks tabelit:
Tabel 1 - Väljamaksed omakapitalist (mis kuni 31.12.2010 oli tabel 5)
Tabel 2 - Välisriigist saadud ja maksustatud tulu, mille puhul kasutatakse krediidimeetodit
Nimetatud tabelite täitmisel muudatusi ei ole.
Tabel 2 juures maksulepinguriikide nimekirja enam eraldi välja ei tooda. Selle leiab maksuhalduri kodulehelt aadressil www.emta.ee, rubriigist Blanketid ja vormid.

Kuni 31.12.2010 kehtiva lisa 7 tabelid 1, 2a, 3 ja 4 ei ole kehtetud (kuid 01.01.2011 ei ole neid enam lisas 7) ja neid saab äriühing alates 01.01.2011 täita tagasiulatuvalt. Kui maksumaksjal on tabelites 2a, 3 ja 4 kajastamisele kuuluvaid tulusid, mida kuni 31.12.2010 ei ole deklareeritud, siis tuleb pärast 2011. aastat need deklareerida kuni 31.12.2010 kehtiva TSD lisa 7 vastavates tabelites. Nendest tabelitest tuleb kanda tulumaks, millega on lubatud maksukohustust vähendada vastavalt lisa 7 ridadele 10.1, 11 ja 11.1 ja kasutamata tulumaksu summa tuleb kanda reale 14. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantav tulumaksu summa (kroonides) kantakse 2010. aasta deklaratsiooni realt 14 üle alates 2011. aastast kehtivale lisa 7 reale 13 (eurodes).

Maksumaksjatel, kes ei ole dividende enne 2011. aastat välja maksnud ja teevad seda ning soovivad kasutada koefitsenti k, mis arvutatakse tabel 1 alusel, tuleb täita kuni 31.12.2010 kehtinud lisa 7 tabel 1 ja arvutada koefitsent k ning siis saab seda pärast 2011. aastat kasutada juba lisa 7 real 3.
Maksumaksjad, kellel on koefitsent k arvutatud, ei ole vaja midagi muuta, seda kasutatakse juba esitatud andmete alusel ka pärast 2011. aastat.
Maksumaksjal, kellel on kasutamata enne 2000. aastast tasutud dividendide tulumaksu (enammakse), palume tähele panna seda, et nimetatud tulumaksu enammakse summa on 2011. aastast  lisa 7 real 13 (varem oli see summa real 12).

3.5 INF 11
Alates 01.01.2011 saab vabastusmeetodit lisaks saadud dividendidele või omakapitali väljamaksetele rakendada ka muude saadud tulude kohta, s.t tabelit 1 on täiendatud uute väljamakse liikide ja koodidega. Seda viimast saab kasutada ainult juhul, kui maksuleping näeb ette nimetatud tulu osas vabastusmeetodi rakendamise. Seega tuleb iga tulu puhul eelnevalt tutvuda vastava riigiga sõlmitud maksulepinguga, kas selle tulu puhul tohib vabastusmeetodit kasutada või mitte.
Jätkuvalt saab saadud tulude arvelt vabastusmeetodit kasutades välja maksta ainult dividende ja omakapitali väljamakseid, mis näidatakse tabelis 2.

3.6 INF 1
Alates 01.01.2011 täidab selle vormi peale äriühingu ka mitteresident, kellel on Eestis asuv püsiv tegevuskoht, kes näitab isikud, kellele on maksustamisperioodil jagatud omistatud kasumit.

4. Püsiv tegevuskoht

Mitteresidenti, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, puudutavatest muudatustest loe siit: Olulisemad muudatused mitteresidendi tulumaksuga maksustamisel aastal 2011

5. Tulumaksusoodustusega MTÜ, SA ja usuliste ühenduste nimekiri

Nimekirja kandmisega seotud muudatustest loe siit: 2011. aasta 1. jaanuarist muutub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmise taotlemise ja nimekirjas püsimise kord.

MTA

---