SISUKORD

1. Sissejuhatuseks

2. Maksumaksjad

3. Maksustamisperiood ja maksumäär

4. Dividendid ja kasumieraldised
4.1. Väljamakstud dividendide kajastamine deklaratsioonis

5. Omakapitali sissemaksete ja väljamaksete deklareerimine
5.1. Sissemaksed aktsia- või osakapitali
5.2. Sissemaksed omakapitali
5.3. Omakapitali väljamaksed ja likvideerimisjaotis
5.3.1. Oma osade või aktsiate tagasiost
5.3.2. Omakapitali sissemaksete vähendamine
5.3.3. Äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotis
5.3.4. Muud väljamaksed omakapitalist

6. Äriühingute ühinemine ja jagunemine

7. Väljamakstud dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt ja likvideerimisjaotistelt arvutatud tulumaksukohustust vähendavad asjaolud
7.1. Aastate 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendid
7.2. Üldine maksukohustust vähendav asjaolu
7.2.1. Lisa 7 tabeli 2 täitmise põhimõtted
7.3. Muud maksuvähendused

8. Lõpetuseks
 

---

1. Sissejuhatuseks

Juhend hõlmab tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 50 lõigetes 1 kuni 2³, § 54 lõikes 5, § 60, § 61 lõigetes 25 kuni 28 ja 32 kuni 34 sätestatut. Tulenevalt TuMSi § 54 lõikest 3 on rahandusminister 29.11.2010 määrusega nr 60 kehtestanud maksudeklaratsiooni vormi TSD ja selle lisade täitmise tingimused ning korra. Määruse lisa 7 „Dividendid, muud kasumieraldised ja väljamaksed omakapitalist” (edaspidi lisa 7) on väljamakstud dividendide, omakapitali väljamaksete ja likvideerimisjaotiste deklareerimiseks.

Väljamakstud dividendide, omakapitali väljamaksete ja likvideerimisjaotiste deklareerimise sätestab ka TuMSi § 56 lõige 1. Selle kohaselt toimub nimetatud väljamaksete deklareerimine vormil INF 11 juhul, kui kasutatakse vabastusmeetodit. Vormil INF 11 kajastamisele kuuluvaid dividende ja omakapitali väljamakseid käsitletakse juhendis „Juhised vormide INF 11, INF 1 ning tõendi TD täitmiseks” (edaspidi vormide INF 1 ja INF 11 juhend). Selles juhendis käsitletakse ainult neid väljamakstud dividende, omakapitali väljamakseid ja likvideerimisjaotisi, mida deklareeritakse lisas 7.

Dividendide, omakapitali väljamaksete ja likvideerimisjaotiste väljamaksmise tingimused on reguleeritud tulundusühistu seaduse (edaspidi TÜS) ja äriseadustikuga (edaspidi ÄS).

Alates 01.01.2011 sisaldab lisa 7 kahte erinevat tabelit. Juhend selgitab, kus ja miks üht või teist väljamakset deklareerida ning mida maksustamisel arvesse võetakse.
Kuni 31.12.2010 oli lisal 7 viis erinevat tabelit. Alates 2011. aastast lisal 7 kõiki tabeleid enam ei kajastata, kuid neid saab vastavalt vajadusele kasutada 2010. aasta deklaratsioonis.

2. Maksumaksjad

Vastavalt TuMSi § 50 lõigetele 1, 1¹, 2, 2² ja 2³ on maksumaksjaks residendist äriühing.

Lisa 7 täidavad kõik residendist äriühingud, kes maksustamisperioodil:

• maksavad välja dividende
• teevad väljamakseid omakapitalist
• maksavad likvideerimisjaotisi, olenemata nimetatud väljamaksete saajatest ja sellest, kas väljamaksjal maksukohustus tekib või mitte

Residendist äriühingud on aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing, usaldusühing ja alates 1. jaanuarist 2010. vastavalt TuMSi § 2 lõikele 3 ka riigitulundusasutus (Riigimetsa Majandamise Keskus).

Maksumaksjateks ei ole juriidilised isikud, kellel on keelatud kasumi jagamine oma liikmetele, näiteks mittetulundusühingud. Samuti ei kuulu maksumaksjate hulka avalik-õiguslikud juriidilised isikud, vaatamata sellele, et nad võivad jagada kasumit (näiteks Eesti Pank).
 

3. Maksustamisperiood ja maksumäär

Maksustamisperioodiks on vastavalt TuMSi § 3 lõikele 2 kalendrikuu ja väljamakstud dividendid, omakapitali väljamaksed või likvideerimisjaotised deklareeritakse lisas 7 selle kalendrikuu eest, millal väljamaksed tegelikult tehakse. 

Väljamakse ei tähenda ainult rahalist väljamakset, st raha liikumist. Väljamakse võib olla ka näiteks tasaarvestus vms.

Näide
Äriühingu üldkoosolekul tehakse dividendide maksmise otsus, kuid äriühing ei tee rahalist väljamakset. Dividendi saaja ei võta saadud dividende rahas välja, vaid annab äriühingule laenu. Raamatupidamises tehakse vastavad kanded, kuid raha ei liigu. See ei tähenda, et dividende ei ole välja makstud. Dividendid tuleb deklareerida sellel kalendrikuul, millal väljamaksmata dividend vormistatakse laenuks.

TuMSi § 4 lõige 1¹ sätestab, et § 1 lõigetes 2 kuni 4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga (21%) korrutamist arvuga 0,79, mis teeb maksumääraks 21/79.

Maksumaksja peab maksmisele kuuluva tulumaksu kandma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks (vastavalt TuMSi § 54 lõikele 4) ja esitama hiljemalt samaks kuupäevaks oma asukohajärgsele maksu- ja tollikeskusele maksudeklaratsiooni (vormi TSD koos lisadega vastavalt sama § lõikele 2).

Kui maksumaksja on maksustamisperioodil (kalendrikuus) välja maksnud dividende, teinud väljamakseid omakapitalist või maksnud likvideerimisjaotisi, st täitnud lisa 7, siis tuleb täita ja esitada sama kalendrikuu kohta vorm INF 1  „Dividendide, omakapitalist tehtud väljamaksete ja püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumi ning nende saajate deklaratsioon” (vastavalt TuMSi § 56 lõikele 1). Deklaratsioonis näidatakse kõik dividendide, omakapitali väljamaksete ja likvideerimisjaotiste saajad. Vormi INF 1 täitmise põhimõtted on eraldi välja toodud vormide INF 1 ja INF 11 juhendis.

Alates 01.01.2011 maksustatakse püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum sarnaselt dividendidega, kuid püsiv tegevuskoht ei näita väljaviidud kasumit lisal 7,  vaid lisa 6 real 1.
 

4.  Dividendid ja kasumieraldised

TuMSi § 50 lõige 1 reguleerib väljamakstud dividendide maksustamist. Kuigi dividendid makstakse välja jaotamata kasumi arvelt, mis raamatupidamisarvestuses on omakapitali osa, ei käsitleta väljamakstud dividende omakapitali väljamaksetena TuMSi § 50 lõike 2 tähenduses.

Dividendide väljamaksmisel tuleb maksustamisel pöörata tähelepanu järgnevatele asjaoludele:

• millise perioodi jaotamata kasumi arvelt maksumaksja dividendid välja maksab
• kui maksumaksja on saanud dividende mitteresidendist äriühingult, siis kas saajal on võimalik dividendide väljamaksmisel kasutada krediidi- (lisa 7 tabel 2) või vabastusmeetodit (INF 11)
• kui dividendid on saadud teiselt residendist äriühingult, siis kas nende väljamaksmisel on võimalik kasutada vabastusmeetodit ja näidata need vormil INF 11

Dividendide maksmise kord on reguleeritud tulundusühistul TÜSiga ning täis- ja usaldusühingul, osaühingul ning aktsiaseltsil ÄSiga, kuid maksustamine toimub TuMSiga reguleeritud korras.

TuMSi § 18 lõige 2 sätestab, et dividend on väljamakse, mida tehakse:

• juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel
• puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist
• dividendi saajale, kellel on osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele)

TuMSi § 50 lõige 1 sätestab, et maksustamine toimub olenemata sellest, kas dividendid või kasumieraldised makstakse rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalises vormis antud dividendi puhul tuleb see vastavalt turuhinnale ümber arvutada rahasse. Üldjuhul kuuluvad kõik väljamakstud dividendid maksustamisele, v.a TuMSi § 50 lõikes 1¹ sätestatud juhtudel (mida on käsitletud vormide INF 1 ja INF 11 juhendis). 

Dividendi mõiste puhul ei tehta vahet, kas dividend on saadud residendist või mitteresidendist äriühingult.

Dividendid kuuluvad kapitalitulu hulka ja dividendi saamise aluseks ei ole osaniku või aktsionäri aktiivne tegevus äriühingus. Dividendi puhul on tegemist passiivse tulu saamisega, sõltumata sellest, kas omanik võtab kasumi teenimisest osa.

Dividend on seotud mitme konkreetse tunnusega. Kui mõni tunnustest on täitmata, siis võib-olla tegemist muu kasumieraldisega. Näiteks, kui väljamakse toimub jaotamata kasumist ilma pädeva organi otsuseta. 

Väljakuulutatud dividendide väljamaksmise kordade arv ei ole piiratud. Eeldatakse, et dividendid makstakse välja korraga. Kui äriühingul ei ole selleks piisavalt vahendeid, siis võib väljamaksmine toimuda ka mitu korda. Kuigi väljamaksmise kordade arv ei ole piiratud, eeldatakse, et see on kooskõlas heade kommetega ja toimub mõisliku aja jooksul. Dividendide väljamaksmine ei tohi halvendada äriühingu majanduslikku seisundit. 

ÄSi § 277 lõike 3 kohaselt võib põhikirjaga aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta lõppu ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. Tegemist on väljamakse kiirendatud olukorraga, kus jaotamisele kuuluv kasumiosa on selge, kuid puudub vormikohane üldkoosoleku otsus. Ka sellist väljamakset maksustatakse analoogselt dividendiga.

Näide
2010. aasta majandusaasta aruande tulemusena on kasum 300 000 krooni, mis planeeritakse kõik välja maksta. Enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustatakse aktsionäridele osa nn avansilistest dividendidest välja maksta, seega makstakse välja 150 000 krooni : 15,6466 = 9586,75 eurot.

TÜSi § 30 kohaselt kinnitab dividendi suuruse üldkoosolek ja kui põhikirja kohaselt tuleb liikmele maksta dividende, makstakse ühistu liikmele osa kasumist (dividend) vastavalt tema osalemisele ühistu tegevuses. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmele makstakse dividendi ka vastavalt liikme osamaksu suurusele.

Täis- ja usaldusühingu puhul reguleerib ÄS osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse väljamaksmist. Nimetatud kasumieraldist maksustatakse analoogselt dividendiga. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ka siin toimub kasumiosa jaotamine pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel. 

Maksumaksja poolt kasumi kasutamist fondiemissiooniks, kahjumi katmiseks või reservide moodustamiseks ei käsitleta kasumieraldistena või dividendidena TuMSi § 50 lõike 1 tähenduses ja seega need maksustamisele ei kuulu.
 

4.1. Väljamakstud dividendide kajastamine deklaratsioonis

Kui maksumaksja kajastab väljamakstud dividende, siis on lisal 7 rida 1 ja rida 7. Selline jaotus on vajalik ainult maksuarvestuse jaoks, tulenevalt TuMSi § 60 lõikest 2. Maksustamisel on oluline, milliste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendid välja makstakse.  

Lisa 7 real 1 näidatakse aastate 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendid ja real 7 ülejäänud perioodide jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendid. 

Erinevatel ridadel deklareerimise põhjus on selles, et aastatel 1994–1999 äriühingu teenitud kasum maksustati ja juhul, kui seda kasumit jaotatakse pärast 2000. aastat, saab maksumaksja tulumaksu vähendamiseks arvesse võtta sellele kasumile langeva, aastatel 1994–1999 makstud tulumaksu osa. Selleks oligi eelmistel maksustamisperioodidel lisas 7 tabel 1, kus leiti puhaskasumi ühikule langev tulumaksu osa e koefitsient k. Kui pärast 2011. aastat on veel maksumaksjaid, kes maksavad pärast 2000. aastat esmakordselt välja dividende ja soovivad kasutada koefitsenti k, siis tuleb kõigepealt täita 2010. aasta lisa 7 tabel 1. Selle tabeli täitmisest on pikemalt kirjutatud siin: „Juhised maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 7 täitmiseks (kuni 31.12.2010)”. 

Koefitsienti k ei kasutata enne 1994. aastat ja pärast 2000. aastat teenitud kasumi jaotamisel ja sellest tulenevalt ongi lisas 7 väljamakstud dividendidele kaks erinevat rida.

Näide
Äriühing maksis 2011. aasta jaanuaris 1997. aastal jaotamata jäänud kasumi arvelt välja dividende 70 eurot ja täidab lisa 7 read 1–3.

1.

Maksustatav aastatel 1994–1999 lõppenud majandusaastate puhaskasumist maksustamisperioodil väljamakstud dividendi summa

70,00

Real 2 arvutatakse nendelt dividendidelt tulumaksukohustus.

2.

Arvutatud tulumaks: rida 1 x 21/79

18,61

Äriühing maksis aastatel 1994–1999 ettevõtte tulumaksu ja täidab lisa 7 tabeli 1 selleks, et lisa 7 real 3 võtta arvesse kasumile langevat tulumaksu osa k.

Lisa 7 real 3 võetakse arvesse tabeli 1 alusel arvutatud koefitsienti k (rida 1 x k) real 2 näidatud maksukohustuse vähendamiseks (70 x 0,392 = 27,44), kuid mitte rohkem, kui real 2 arvutatud tulumaks.

3.

Tulumaksu mahaarvatav osa: rida 1 x k

18,61

Maksumaksjal ei ole aastatel 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendidelt maksukohustust.

Juhul kui k = 0.143, st on väiksem, kui maksustamisperioodil kehtiv maksumäär, siis täidetakse rida 3 järgmiselt: 70 x 0,143 = 10,01.

3.

Tulumaksu mahaarvatav osa: rida 1 x k

10,01

Maksumaksjal on maksukohustus, mis leitakse real 6.

6.

Maksukohustus real 1 näidatud dividendilt: rida 2 - rida 3 - rida 4 (positiivne tulem)

8,60

Kui maksumaksjal nimetatud maksuvähendust kasutada ei ole, siis näitab ta kõik väljamakstud dividendid lisa 7 real 7.

Lisas 7 deklareeritud väljamaksetelt arvutatud maksukohustuste vähendamist real 10 käsitletakse juhendi punktis 7, sest sama maksuvähendus laieneb lisaks ridadel 1 ja 7 kajastatud dividendidele ka real 7¹ kajastamisele kuuluvatele omakapitali väljamaksetele osas, mis ületavad omakapitali tehtud sissemakseid.
 

5. Omakapitali sissemaksete ja väljamaksete deklareerimine

Omakapitali sisse- ja väljamaksete deklareerimiseks on lisa 7 tabel 1 (edaspidi tabel 1).

Kui äriühing teeb esmakordselt pärast 1. jaanuari 2009 omakapitali väljamakseid, tuleb tal täita tabeli 1 rida 1, kus võetakse arvesse alates äriühingu loomisest sellesse aktsionäride või osanike poolt tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning tehtud väljamaksete vahe kuni 31. detsembrini 2008. Juhul, kui see vahe osutub negatiivseks, st  et enne 1. jaanuari 2009 on väljamakseid tehtud rohkem kui sissemakseid, siis jätab äriühing rea 1 täitmata. Seda sellepärast, et äriühingu tasemel ei maksustata enne 1. jaanuari 2009 omakapitalist tehtud väljamaksete osa, mis ületab omakapitali tehtud sissemakseid. 

Pärast 1. jaanuari 2009 tehtud sissemaksed, mis on tehtud maksustamisperioodil või sellele eelnenud perioodide vahelisel ajal näidatakse tabeli 1 real 2.

Omakapitalist tehtud väljamaksed maksustatakse osas, mis ületab omakapitali sissemakseid. Arvutatud tulumaksule laienevad TuMSiga lubatud maksuvähendused, mida saab kasutada ka dividendidelt arvutatud maksukohustuse vähendamiseks (v.a maksuvähendused, mida saab kasutada ainult aastatel 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt makstud dividendide puhul, millele on viidatud punktis 4.2.).

Omakapitali sissemaksed on laiem mõiste kui osa- või aktsiakapitali tehtud sissemaksed ja sellepärast käsitletakse neid eraldi.

5.1. Sissemaksed aktsia- või osakapitali

Äriühingu osa- või aktsiakapitali tehtud sissemaksed võivad olla nii rahalised kui mitterahalised. Osa- või aktsiakapitali tehtud mitterahaline sissemakse võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahaline sissemakse näidatakse sissemakse tegemise hetke väärtuses. 

Tulundusühistusse tehtud sissemakseid reguleerib TÜS.

ÄS sätestab täis- ja usaldusühingu, osaühingu ning aktsiaseltsi tehtavad sissemaksed ja nende eest tasumise korra. Osaühingu ja aktsiaseltsi puhul võetakse sissemakse arvesse koos ülekursiga.

ÄS sätestab, kuidas tohib ülekurssi kasutada. Ülekursi kasutamist osaühingu või aktsiaseltsi kahjumi katmiseks ei käsitleta omakapitali väljamaksena. Samuti võib ülekurssi kasutada osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel, kuid sellisel juhul ei ole enam tegemist omakapitali sissemaksega. 

ÄSi kohaselt võib osakapitali suurendamisel uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset.

5.2. Sissemaksed omakapitali

Omakapitali sissemaksena käsitletakse lisaks punktis 5.1. toodule ka aktsionäride või osanike poolt tehtud sissemakseid, mille tulemusel suureneb omakapital. 

Kui netovara on väiksem ÄSis lubatust, peavad osanikud või aktsionärid otsustama muude abinõude tarvidusele võtmise, mille tulemusena netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa- või aktsiakapitalist ja vähemalt ÄSis nimetatud osa- või aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osa- või aktsiakapitali minimaalse suuruse.

Residendist äriühing täidab osaniku või aktsionärina ÄSis nimetatud abinõusid sellega, et annab äriühingule tasuta vara ja saaja kajastab seda omakapitalis. Sellisel juhul sissemakse tegijale vara üleandmisega maksukohustusi ei kaasne.

Saaja äriühingu jaoks on tegemist äriühingu omakapitali tehtud rahalise või mitterahalise sissemaksega TuMSi § 50 lõike 2 tähenduses, mis võetakse arvesse osanikule või aktsionärile hiljem § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete tegemisel.

TuMS reguleerib eraldi fondiemissiooniga tehtud sissemakset.

Osa- või aktsiakapitali suurendamist omakapitali arvel sissemakseid tegemata fondiemissiooni teel reguleerib ÄS, kuid TuMSi § 61 lõige 34 täpsustab, et maksustamisel arvestatakse sissemaksena ainult enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumit. Pärast 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumit sissemaksena TuMSi tähenduses arvesse ei võeta.

Näide 1
Aktsiaseltsi asutamisel 1997. aastal tehti sissemakse 800 000 krooni koos ülekursiga ja 1999. aastal läbiviidud fondiemissiooni tulemusena suurendati aktsiakapitali veel 400 000 krooni võrra. 2008. aastal osteti tagasi 10% aktsiatest 500 000 krooni eest ja 2011. aasta jaanuaris osteti tagasi veel aktsiaid, makstes nende eest 25 565 eurot.

Maksumaksja täidab tabeli 1 rea 1 järgnevalt:

800 000 + 400 000 - 500 000 = 700 000 krooni : 15,6466 = 44 738,15 eurot.

Lisa 7 tabel 1

1.

Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks

44 738,15

 

4.	Aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksed	25 565,00
9.	Järgmise maksustamisperioodi tabeli 1 reale 1 edasikantav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 ≥ 0	19 173,15

Äriühingul sellel maksustamisperioodil maksukohustust ei ole, kuid väljamaksed kuuluvad ikkagi deklareerimisele ja tuleb esitada väljamaksete saajate deklaratsiooni vorm INF 1.

Näide 2
Aktsiaseltsi asutamisel aastal 1997 tehti sissemake 800 000 krooni koos ülekursiga ja 2009. aastal läbiviidud fondiemissiooni tulemusena suurendati aktsiakapitali veel 400 000 krooni võrra. 2008. aastal osteti tagasi 10% aktsiatest 500 000 krooni eest ja 2011. aasta jaanuaris osteti tagasi veel aktsiaid, makstes nende eest 25 565 eurot.

Maksumaksja täidab tabeli 1 rea 1 järgnevalt:

800 000 - 500 000 = 300 000 krooni : 15,6466 = 19 173,49 eurot.

Lisa 7 tabel 1

1.	Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks	19 173,49
4.	Aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksed	25 565,00
8.	Maksustatav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 - rida 7 < 0 Negatiivne tulem ilma miinusmärgita kantakse vormi TSD lisa 7 reale 71	-6391,51

(Vt punktis 5.3. selle näite järge.)

Omakapitali sissemaksena käsitletakse veel summasid, mida äriühing saab oma osamaksete, osade või aktsiate müügist.

Näide 3
Eelmises näites ei jäänud maksumaksjale enam n-ö omakapitali sissemakseid, kuna väljamaksed ületasid sissemakseid (-6391,51). Maksumaksja müüs 2011. aasta veebruaris ära 63 911 euro eest tresooraktsiaid ja samas tegi väljamakseid summas 31 956 eurot. Oma aktsiate müük kajastatakse lisa 7 tabeli 1 real 2 siis, kui tehakse ridadel 3-7 kajastatud väljamakseid. Rida 1 jääb tühjaks.

Lisa 7 tabel 1

1.	Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks
2.	Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed	63 911
3.	Aktsia- või osakapitalist või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksed	31 956
9.	Järgmise maksustamisperioodi tabeli 1 reale 1 edasikantav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 ≥ 0	31 955

Kui äriühing kustutatakse registrist likvideerimiseta ja tema vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teise äriühingu kaudu, siis tegevust jätkav residendist äriühing näitab omakapitali sissemaksetena summat, mis on kajastatud registrist kustutatud äriühingu sissemaksete ja väljamaksete vahena viimasel TSD lisa 7 tabeli 1 real 9.

Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, näidatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara. Vara maksumus näidatakse toomise hetke väärtuses.

Omakapitali tehtud sissemaksena ei käsitleta kasumi üleandmist.


5.3. Omakapitali väljamaksed ja likvideerimisjaotis

Omakapitali väljamaksed ja likvideerimisjaotis on sätestatud TuMSi § 15 lõigetes 2 ja 3 ning TuMSi § 50 lõikes 2.
TuMSi § 15 lõigete 2 ja 3 kohaselt on maksumaksjaks residendist füüsiline isik ja vastavalt TuMSi § 29 lõikele 5 ka mitteresident. Selles juhendis käsitletakse ainult neid maksuküsimusi, kus maksumaksjaks on residendist äriühing.

Vastavalt TuMSi § 50 lõikele 2 maksab residendist äriühing tulumaksu omakapitali väljamaksetelt ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Omakapitali väljamaksed ja likvideerimisjaotised tuleb deklareerida tabeli 1 vastaval real, olenevalt millise väljamaksega on tegemist. Maksumaksjal tekib maksukohustus juhul, kui maksustamisperioodil tehtud väljamaksed ületavad sissemakseid, st kui maksumaksja täidab tabeli 1 rea 8. Tabeli 1 rea 8 summa tuleb üle kanda lisa 7 reale 7¹, kus sissemakseid ületavalt osalt arvutatakse maksukohustus.

Punkti 5.2. näite 2 järg (lisa 7 tabel 1 rida 8 ja lisa 7 read)

8.

Maksustatav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 - rida 7 < 0 Negatiivne tulem ilma miinusmärgita kantakse vormi TSD lisa 7 reale 71

-6391,51

 

71.	Omakapitalist tehtud väljamaksed ja makstud likvideerimisjaotised (tabel 1 rida 8)	6391,51
8.	Arvutatud tulumaks: (rida 7 + rida 71) x 21/79	1699,01
9.	Arvutatud maksukohustus kokku: rida 6 + rida 8	1699,01
15.	Tasutav tulumaks: rida 9 - rida 10 - rida 13 (positiivne tulem)	1699,01

Maksumaksja omakapitali väljamakse ületas omakapitali tehtud sissemakseid ja sissemakseid ületavalt osalt tuleb tasuda tulumaksu. Järgmisel maksustamisperioodil, kui maksumaksja teeb omakapitalist väljamakseid, siis ta rida 1 ei täida (vt punkt 5.2 näidet 3).
Lisa 7 rida 15 (1699,01) kantakse üle vormi TSD osa B reale 13.
Maksumaksjal tuleb esitada ka vorm INF 1, kus näidatakse 25 565 eurose väljamakse saajad.

Väljamaksete puhul näidatakse tabelis 1 summa, mida saaja tehingu tulemusena tegelikult saab, sõltumata sellest, kas tegemist on rahalise väljamaksega, tasaarvestusega vms.

Selle punkti juures ei käsitleta väljamakstavaid dividende, mis kuuluvad maksustamisele TuMSi § 50 lõike 1 alusel või dividende, omakapitali väljamakseid ja makstud likvideerimisjaotisi, millele kohaldatakse TuMSi § 50 lõigetes 1¹ ja 2¹ sätestatud vabastusmeetodit. Väljamakstud dividendide maksustamist käsitleti punktis 4.

Alates 1. jaanuarist 2009 toimub omakapitalist tehtud väljamaksete või likvideerimisjaotiste deklareerimine ja maksustamine eelkõige äriühingu tasemel. Kui maksustamisperioodil äriühingu poolt tabelis 1 deklareeritud omakapitali väljamaksed või makstud likvideerimisjaotised ei ületa sissemakseid, siis maksustatakse need väljamaksed saaja tasemel, st rakendatakse TuMSi § 15 lõikeid 2 ja 3.

Vahe TuMSi § 15 lõigete 2 ja 3 rakendamisel võrreldes TuMSi § 50 lõikega 2 seisneb selles, et §-s 15 on maksumaksjaks iga väljamakse saaja eraldi, kuid äriühingu maksustamisel võrreldakse väljamaksete summasid kogu äriühingusse tehtud sissemaksete summaga, mitte konkreetse tagasiostetava osaluse soetamiseks tehtud sissemaksega. Siinkohal aktsia- või osapõhist maksuarvestust ei peeta.

TuMS ei sätesta omakapitalist tehtud konkreetse väljamakse seost konkreetse omakapitali sissemaksega. Maksustamisel võetakse aluseks maksustamisperioodil tehtud omakapitali väljamaksete summa kokku, mille võrra vähendatakse äriühingusse tehtud sissemaksete summat.


5.3.1. Oma osade või aktsiate tagasiost

Äriühingu oma osade või aktsiate tagasiostmisel tehtavad väljamaksed maksustatakse osas, mis ületab omakapitali tehtud sissemakset. Oma osade või aktsiate omandamiseks tehtud väljamakse kajastab äriühing tabeli 1 real 4.

ÄS käsitleb usaldusosanikule sissemakse tagastamist, mida kajastatakse ka omakapitali väljamaksena. ÄS sätestab veel mitmeid olukordi, mida TuMSi tähenduses käsitletakse oma osade või aktsiate omandamisena ja mille eest makstud hüvitised kajastatakse real 4. Näiteks olukorrad, kus asendatud osa või aktsia eest makstakse rahalist hüvitist või tulundusühistu liikmele ei tagastata osamaksu, vaid makstakse hüvitisena seda osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetanud tegevuse liikmelisuse lõppemise päeval.

Oma aktsiate või osade tühistamine maksukohustust ei tekita.


5.3.2. Omakapitali sissemaksete vähendamine

Vastavalt TuMSi § 50 lõikele 2 maksab äriühing tulumaksu osaühingu või tulundusühistu osakapitali, aktsiakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtavatelt väljamaksetelt osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid ja need väljamaksed tuleb kajastada tabeli 1 real 3.

Äriühingute osa- või aktsiakapitali vähendamine on reguleeritud TÜSi või ÄSiga.
 

5.3.3. Äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotis

Äriühingu likvideerimisel makstav likvideerimisjaotis kuulub maksustamisele osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid.

Likvideerimisjaotiste deklareerimiseks on tabelis 1 read 5 ja 7. Likvideerimisjaotis, mida makstakse juhul, kui äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ja majandustegevust ei jätkata teise residendist äriühingu kaudu või ei säilitata Eestis püsivat tegevuskohta, näidatakse tabeli 1 real 7 (rakendatakse TuMSi § 50 lõiget 2²). Ülejäänud juhtudel täidetakse tabeli 1 rida 5.

Likvideerimisjaotiste maksmist reguleerivad TÜS ja ÄS.

Näide
OÜ Karu ostab 100%-lise osaluse OÜs Ott. Seejärel OÜ Karu likvideerib OÜ Oti, kusjuures viimane maksab 2011. aasta jaanuaris välja likvideerimisjaotise 319 550 euro ulatuses. Likvideerimisjaotise väljamaksmisel tuleb arvestada ka tulumaksukohustusega, sest OÜ Oti sissemaksed osakapitali moodustasid 2560 eurot (40 000 krooni).

Lisa 7 tabel 1

1.	Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks	2560,00
5.	Äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotised	252 982,10
8.	Maksustatav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 - rida 7 < 0 Negatiivne tulem ilma miinusmärgita kantakse vormi TSD lisa 7 reale 71	-250 422,10

Lisa 7

71.	Omakapitalist tehtud väljamaksed ja makstud likvideerimisjaotised (tabel 1 rida 8)	250 422,10
8.	Arvutatud tulumaks: (rida 7 + rida 71) x 21/79	66 567,90
9.	Arvutatud maksukohustus kokku: rida 6 + rida 8	66 567,90
15.	Tasutav tulumaks: rida 9 - rida 10 - rida 13 (positiivne tulem)	66 567,90

Likvideerimisjaotis 319 550 eurot koosneb väljamaksmisele kuuluvast summast 252 982,10 eurot ja tasumisele kuuluvast tulumaksust 66 567,90 eurot. Väljamakstud likvideerimisjaotise summa (252 982,10 eurot) saajate kohta tuleb täita vorm INF 1.

Lisa 7 rida 15 (66 567,90 eurot) kantakse üle vormi TSD osa B reale 13. 

Kui rikutakse ÄSiga sätestatud kapitali vähendamise või likvideerimismenetluse nõudeid ja väljamakse ei toimu seadusega sätestatud tähtaegadel, võib maksustamisel neid käsitleda kasumieraldistena. Maksustamine toimub vastavalt TuMSi § 50 lõikele 1.


5.3.4. Muud väljamaksed omakapitalist

Siinkohal käsitletakse üldjuhul väljamakseid, mille maksmine on ette nähtud TÜSi või ÄSiga ja mida eelnevalt toodud ridadel ei kajastata. Näiteks äriühingust lahkumisel või väljaarvamisel makstav hüvitis (aktsionär võib kaotada sunniviisiliselt oma osaluse ühingus ja saada kaotatud osa arvelt väljamakseid), pärijale makstavad hüvitised vms. Need väljamaksed tuleb deklareerida tabeli 1 real 6.

Muude omakapitali väljamaksetena ei käsitleta TuMSi § 50 lõikes 1 ja  1¹ nimetatud väljamakseid. Tabelis 1 ei deklareerita TuMSi § 50 lõikes 2¹ nimetatud väljamakseid omakapitalist ja makstud likvideerimisjaotisi, st neid väljamakseid, millele rakendatakse vabastusmeetodit.
 

6. Äriühingute ühinemine ja jagunemine

TuMSi § 50 lõige 2² sätestab, et juhul kui residendist äriühing kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta ja kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses, maksustatakse omakapitali osa §-de 48–52 alusel.

Äriühing, kes jätkab Eestis registrist likvideerimiseta kustutatud äriühingu majandustegevust, näitab lisa 7 tabeli 1 real 1 ka kustutatud äriühingu tabeli 1 rea 9 summat.

Seega äriühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel tuleb selles osalevatel äriühingutel maksuhaldurile ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise kuule eelneva ja järgneva maksustamisperioodi kohta esitada lisa 7 tabel 1, täites read 1 ja 9, olenemata sellest, kas väljamakseid tehakse või ei tehta. Praegu tuleb selliselt täidetud lisa 7 (tabelis 1 on deklareeritud ainult sissemaksed, mitte väljamaksed) esitada paberil (ülejäänud TSD deklaratsiooni saab e-maksuametis/e-tollis esitada).

Pärast äriühingute ühinemist või jagunemist peab(vad) olemasoleva või uu(t)e äriühingu(te) rea (ridade) 1 summa(d) võrduma ühendatud ja jagunenud äriühingute enne ühinemist ja jagunemist olnud rea (ridade) 9 summa(de)ga.

Äriühingute ühinemisel liidetakse selles osalevate äriühingute ühinemiseelse tabeli 1 read 9 (kui mõnel äriühingul ei ole tabeli 1 rida 9 täidetud, siis liidetakse tabeli 1 rida 1).

Emaettevõtte ja tütarettevõtte ühinemisel elimineeritakse emaettevõtte sissemaksed tütarettevõtte omakapitali. Elimineeritav summa ei või ületada tütarettevõtte tabeli 1 rea 9 summat.

Näide
Emaettevõte ühineb tütarettevõttega. Emaettevõtte omakapitali on tehtud sissemakseid 38 347 euro (600 000 krooni) ulatuses ja emaettevõte on teinud tütarettevõttesse sissemakseid 25 600 euro (400 000 krooni) ulatuses. Tütarettevõttesse tehtud sissemakseid kokku on 37 000 eurot (580 000 krooni). Ühinemine toimub aastal 2011.

Ühinemisele eelneval maksustamisperioodil esitavad ühinemises osalevad äriühingud maksuhaldurile lisa 7 tabeli 1.

Emaettevõte ei ole vahepeal väljamakseid teinud ja täidab tabeli 1.

1.	Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks	38 347
9.	Järgmise maksustamisperioodi tabeli 5 reale 1 edasikantav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 ≥ 0	38 347

Tütarettevõte on vahepeal väljamakseid teinud ja esitanud 29 400 eurot tabeli 1 real 9. Seega enne ühinemist esitab ta tabeli 1 järgmiselt:

1.	Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks	29 400
9.	Järgmise maksustamisperioodi tabeli 1 reale 1 edasikantav summa: rida 1 + rida 2 - rida 3 - rida 4 - rida 5 - rida 6 ≥ 0	29 400

Pärast ühinemist jaanuaris näitab emaettevõte oma tabel 1 real 1 järgmist:

 38 347 + 29 400 - 25 600 = 42 147.

1.

Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksete ja sellest tehtud väljamaksete vahe maksustamisperioodi alguseks

42 147

Äriühingute jagunemise kohta ei ole erireegleid kehtestatud ja siinkohal otsustavad omanikud ise, millise proportsiooniga jagunemine toimub. Kui jagunemine on toimunud enne 2009. aastat, siis peavad äriühingud ise tõendama, milline oli jagunevasse äriühingusse tehtud omakapitali sissemaksete ja väljamaksete vahe.
 

7. Väljamakstud dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt ja likvideerimisjaotistelt arvutatud tulumaksukohustust vähendavad asjaolud

Tegemist on erandliku olukorraga äriühingute maksustamisel, kus on võimalik lisa 7 ridadel 1, 7 või 7¹ kajastatud väljamaksetelt real 9 arvutatud tulumaksukohustust vähendada real 10 näidatud juhul.  Rea 10 täitmiseks on TuMSiga sätestatud kindlad tingimused.

Dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt ja likvideerimisjaotistelt arvutatud maksukohustust vähendatakse üldjuhul samade tingimuste kohaselt, v.a üks erand, mida käsitletakse punktis 7.1.

7.1. Aastate 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendid

TuMSi § 60 lõiked 2 ja 6 reguleerivad ainult aastate 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendidelt arvutatud tulumaksukohustust vähendavaid asjaolusid, mida kajastatakse lisa 7 ridadel 3 ja 4. Lisa 7 rida 3 ehk koefitsiendi k kasutamise kohta vaata näidet punktis 4.2.

Real 4 näidatakse enne 1. jaanuari 2003 teiselt äriühingult (kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud lisa 8 alusel) saadud ja deklareerimise ajaks veel kasutamata mahaarvamisõigus. Need kaks tulumaksukohustust vähendavat asjaolu ei laiene enne 1994. aastat ja pärast 2000. aastat teenitud ja jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendidele, väljamaksetele omakapitalist ja makstud likvideerimisjaotistele ehk lisa 7 ridadel 7 ja 7¹ näidatud väljamaksetele.

7.2. Üldine maksukohustust vähendav asjaolu

Maksukohustust vähendavad asjaolud, mis laienevad kõikidele lisas 7 näidatud väljamaksetelt arvutatud tulumaksukohustustele, k.a aastate 1994–1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendidelt arvutatud maksukohustustele.

Alates 2000. aastast on seadusandja muutnud välisriigist saadud ja maksustatud dividendide, litsentsitasude, intresside jms tuludelt tulumaksu arvesse võtmise deklareerimise korda ja tingimusi Eestis väljamakstud ning maksustamisele kuuluvatelt dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt ja likvideerimisjaotistelt maksukohustuse vähendamiseks.

Dividendide, omakapitali väljamaksete ja likvideerimisjaotiste tegelik saamine ning nende saamise kajastamine lisas 7 ei lange alati kokku. Saamiste kajastamine lisas 7 toimub alles siis, kui maksumaksja ise dividende välja maksab, teeb väljamakseid omakapitalist või maksab likvideerimisjaotisi.

Lisa 7 tabel 2 on abiks rea 10 täitmisel, et maksumaksja saaks välismaalt saadud dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt ja muudelt tuludelt kinnipeetud või tasutud tulumaksu arvesse võtta TuMSiga sätestatud tingimuste kohaselt, mis kehtisid nimetatud tulude saamisel. Keerulisemaks teeb tabeli täitmise see, et lisaks TuMSis sätestatule tuleb tabeli 2 täitmisel arvestada ka tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes (edaspidi maksulepingud) sätestatuga. Maksulepingud on sõlmitud USA, Albaania, Armeenia, Aserbaidюaani, Austria, Belgia, Bulgaaria, Gruusia, Hiina, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Iisraeli, Itaalia, Kanada, Kasahstani, Korea, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Makedoonia, Malta, Mani saare, Moldova, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Singapuri, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari ja Valgevenega. Lepingutega on võimalik tutvuda maksuhalduri kodulehel.

Kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud lisas 7 näidatud tabelid 2a, 3 ja 4 ei ole kehtetud. Juhul kui on maksumaksjaid, kellel on vajadus pärast 1. jaanuari 2011 nimetatud tabeleid täita, on see võimalus olemas. Maksumaksja täidab vastava tabeli 2010. aasta deklaratsioonis, kust arvesse võetav tulumaksusumma kantakse eurodes realt 14 üle 2011. aasta deklaratsiooni reale 13.

Selliste tabelite täitmisega ja näidetega saab lähemalt tutvuda kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud juhendis „Juhised maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 7 täitmiseks” (punktides 7.3; 7.4; 7.4.1; 7.4.2; 7.4.3).

7.2.1. Lisa 7 tabeli 2 täitmise põhimõtted

Lisa 7 tabeli 2 täitmisel tuleb arvestada TuMSi § 54 lõikes 5, § 61 lõigetes 25, 26 ja 33 ning maksulepingutes sätestatut. Maksumaksja, kes on saanud maksustatud tulu maksulepinguriigist ja soovib arvesse võtta välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu maksukohustuse vähendamiseks, peab olema eelnevalt kursis konkreetse riigiga sõlmitud lepinguga. Seda sellepärast, et erinevate riikidega on lepingud erinevad ja tabeli 2 täitmisel on vaja maksusumma arvesse võtmisel arvestada konkreetse väljamakse puhul lepingus sätestatud maksumääraga.

Alates 1. jaanuarist 2009 on täielikult muutunud tabeli 2 täitmine. Lisaks välisriigist saadud maksustatud dividendidele näitab maksumaksja selles tabelis kõik välisriigist saadud maksustatud omakapitali väljamaksed, intressid, litsentsitasud jms tulud. Tabeli täitmisel kehtib üldine põhimõte, et seel täidetakse siis, kui maksumaksja teeb ise väljamakseid, mitte siis, kui ta saab tabelis kajastamisele kuuluvat tulu. Seega täidetakse tabel 2 siis, kui maksumaksja peab maksuhaldurile esitama lisa 7, st on täidetud read 1 ja 7 või tabeli 1 read 3–7.

Tabelis 2 arvestatakse nn krediidimeetodit, st maksumaksja saab välisriigist saadud tuludelt (dividendidelt, omakapitali väljamaksetelt, likvideerimisjaotistelt, rendi- või üürituludelt, kinnisvaratehingute tulult vms) tasutud või kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta enda poolt tehtud väljamaksetelt arvutatud tulumaksukohustuse vähendamiseks.

Tulu saamiseks loetakse seda momenti, kui residendist äriühingule tulu tegelikult laekub. Saamise päeva loetakse ka tehingu toimumise päevaks, st selle päeval arvutatakse saadud tulu ja sellelt välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaks (Euroopa Keskpanga päevakursi alusel). Euro vahetuskursside leidmise kohta on võimalik abi saada Eesti Panga kodulehelt.

Kui tulu saadi enne 1. jaanuari 2011, tuleb see tehingu toimumise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursiga arvestada kroonidesse ja seejärel konverteerida eurodeks.

Järgnev tabel täidetakse välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja poolt esitatud tõendi alusel. Arvesse võetakse vaid see osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või maksulepingu alusel kohustuslik.

Tabel 2

Tabel 2 täidetakse, kui maksustatud dividend on saadud välisriigist alates 1. jaanuarist 2005 ja saaja (Eesti äriühingu) osalus temale dividendi maksvas mitteresidendist äriühingus dividendide saamisel oli:

• perioodil 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2006 alla 20%, kui saaja osalus oli vähemalt 20% ja saadud dividendid vastavad TuMS § 50 lõikes 1¹ esitatud tingimustele, siis saadud dividendid näidatakse vormil INF 11
• perioodil 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2008 alla 15%. Kui saaja osalus oli vähemalt 15% ja saaja vastab TuMSi § 50 lõikes 1¹ esitatud tingimustele, siis saadud dividendid näidatakse vormil INF 11;
• alates 1. jaanuarist 2009 alla 10%. Kui saaja osalus oli vähemalt 10% ja saaja vastab TuMSi § 50 lõikes 1¹ esitatud tingimustele, siis saadud dividendid näidatakse vormil INF 11.

Tabeli 2 täitmisel näidatakse veerus 7 dividendide saamise kuupäev, mis peab olema hilisem kui 31. detsember 2004. Veerus 10 näidatakse saaja osaluse suurus temale dividendide laekumise ajal. Kui dividendid saadi enne 1. jaanuari 2005, siis tuleb täita tabel 2a, olenemata saaja osaluse suurusest temale dividende maksnud mitteresidendist äriühingus.

Alates 1. jaanuarist 2009 näidatakse selles tabelis ka välisriigist saadud maksustatud omakapitali väljamaksed ja likvideerimisjaotised, kui saaja (Eesti äriühingu) osalus nimetatud väljamaksete saamisel on alla 10%. Kui maksumaksja saab alates 1. jaanuarist 2009 omakapitali väljamakseid ja likvideerimisjaotisi, mis on juba maksustatud ja tema osalus väljamaksjas on vähemalt 10% ning saaja vastab TuMSi § 50 lõikes 2¹ esitatud tingimustele, siis näidatakse saadud omakapitali väljamaksed vormil INF 11. Eelnevat arvestades on tabeli 2 veeru 11 täitmisel oluline Eesti äriühingu osalus temale dividende maksnud, omakapitali väljamakseid teinud või likvideerimisjaotisi maksnud mitteresidendist äriühingus.

Alates 1. jaanuarist 2009 näidatakse tabelis 2 lisaks eelnevalt nimetatule välisriigist saadud muud tulud, millelt on tulumaks tasutud või kinni peetud (litsentsitasud, intressid, renditulud jne). Muude tulude puhul, mille saamist alates 1. jaanuarist 2009 kajastatakse tabelis 2, veergu 11 ei täideta. Kuna selles tabelis kajastatakse väga erinevaid tulu liike, mida residendist äriühing välisriigist saab, siis mõningatel juhtudel on veerus 5 vaja ära näidata konkreetne tulu liik ja veerus 6 tulule vastav kood (dividend – 10; kapitali juurdekasv, mille all näidatakse residendist äriühingule välisriigist tehtud omakapitali väljamaksed – 13; intressid – 11 jne). Need tulud, mida lisa 7 tabeli 2 juures eraldi välja toodud ei ole, näidatakse tulu liigina „muud tulud" ja koodiga 21.

Tabeli 2 veerus 7 peab dividendide saamise kuupäev olema hilisem kui 31. detsember 2004 ning muudel selles tabelis näidatud tulude puhul hilisem kui 31. detsember 2008.

Selles tabelis ei näidata teiselt Eesti äriühingult saadud dividende, omakapitali väljamakseid, likvideerimisjaotisi või muid tulusid.

Veerus 8 näidatakse saadud tulu brutosumma, st koos kinnipeetud või tasutud tulumaksuga. Selle veeru õige täitmine on aluseks veeru 10 täitmisele. Varasemalt kasutati veeru 10 täimisel saadud dividendide puhul üldjuhul maksumäära 21/79 netosummalt. Alates 1. jaanuarist 2009 veeru 10 täitmine ühtlustati ja kasutusele võeti kõikide tulude puhul Eestis arvesse võetav maksumäär 21/100 brutosummalt. Erandiks on need tulud, mille puhul on maksulepingutes sätestatud eraldi maksumäärad. Sellisel juhul arvestatakse üldjuhul maksulepingus sätestatud maksumääraga. Muudatus oli vajalik, teadmaks, millal näidata veerus 8 brutosummat ja millal netosummat. Maksulepinguriikidest saadud dividendide, intresside, litsentsitasude vms puhul on veeru 10 täitmisel oluline, et näidatakse brutosummat, rakendamaks õigesti maksulepinguga sätestatud maksumäärasid.

Tabeli 2 veerus 10 arvutatakse Eestis arvesse võetav välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu summa, mis kantakse üle lisa 7 reale 10 ja mille võrra maksumaksja saab vähendada lisa 7 real 9 näidatud tulumaksukohustust.

Näide 1
Aktsiaselts Ring maksab 2011. aasta jaanuaris välja 31 956 eurot dividende 2009. aasta jaotamata kasumi arvelt. Äriühingul on lisas 7 kajastamata 2005. aastal Venemaalt saadud 30 200 krooni : 15,6466 =1930,13 eurot dividende, millelt oli kinni peetud 7000 krooni : 15,6466 = 447,38 eurot tulumaksu. Aktsiaseltsi osalus temale väljamakse teinud mitteresidendist äriühingus oli dividendide saamisel 18%.

Äriühing täidab 2011. aasta jaanuari kohta lisa 7 järgnevalt:

Täita tuleb ka lisa 7 tabel 2, sest pärast Venemaalt dividendide saamist ei ole maksumaksja enne 2011. aasta  jaanuari lisas 7 kajastamisele kuuluvaid väljamakseid teinud. Maksumaksja soovib kasutada välisriigist saadud dividendidelt tasutud tulumaksu oma maksukohustuse vähendamiseks (krediidimeetod).
Veerus 10 arvutatakse Eestis arvesse võetav tulumaksusumma (2377,51 x 21 / 100 = 499,28), st võetakse arvesse kogu välisriigis kinnipeetud tulumaksusumma (447,38).

Veerus 11 näidatakse äriühingu osalus temale väljamakse teinud mitteresidendist äriühingus dividendide saamise ajal, mis oli 18% (aastatel 2005–2006 oli osalus alla 20%, kui osalus on vähemalt 20%, siis saab dividendide väljamaksmisel saadud summa (1930,13) ulatuses rakendada vabastusmeetodit ja täidetakse INF 11).

Lisa 7 rida 15 (8047,25) kantakse üle vormi TSD osa B reale 13 ja väljamakstud dividendide saajate kohta tuleb esitada vorm INF1.

Näide 2
Maksumaksja maksab 2011. aasta jaanuaris välja 31 956 eurot dividende, kuid tal on lisas 7 kajastamata 2007. aastal Venemaalt saadud 1930,13 eurot (30 200 krooni) dividende, millelt oli kinni peetud 14 300 krooni : 15,6466 = 913,94 eurot tulumaksu. Maksumaksja osalus mitteresidendist äriühingus dividendide saamisel oli 13%.

Maksumaksja täidab väljamakse tegemise kuu kohta lisa 7.

Maksumaksja täidab lisa 7 tabeli 2, kus näitab välisriigist saadud maksustatud dividendid.

Veerus 8 näidatakse brutosumma 2844,07 eurot (1930,13 + 913,94) ja veerus 10 arvutatakse Eestis arvesse võetav tulumaksu summa 597,25 eurot (2844,07 x 21 / 100). Veerus 11 näidatakse aktsiaseltsi osalus temale väljamakstud dividendide ajal, mis oli 13% (aastatel 2007–2008 oli osalus alla 15%, kui osalus on vähemalt 15%, siis saab dividendide väljamaksmisel saadud summa (1930,13) ulatuses rakendada vabastusmeetodit ja täidetakse INF 11).

Lisa 7 rida 15 (7897,38 eurot) kantakse üle vormi TSD osa B reale 13 ja väljamakstud dividendide saajate kohta tuleb esitada vorm INF1.

Näidetest 1 ja 2 selgub, et välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu arvestamisel ei võeta Eestis tulumaksu arvesse rohkem, kui saadud tulult arvutatud maksukohustus Eesti maksumäära ulatuses. Seda juhul, kui välisriigi maksumäär on suurem Eesti omast (näites 2). Kui välisriigis on maksumäär väiksem kui Eestis, siis võetakse arvesse kogu välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu summa (näites 1).

Vaatamata sellele, et dividendid saadi välisriigist ühel juhul 2005. aastal ja teisel juhul 2007. aastal, võrdleme välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu Eestis arvesse võtmisel äriühingu poolt väljamaksete tegemisel kehtinud maksumääraga, mitte aga selle perioodi maksumääraga, millal dividend välisriigist saadi.

Eelnevalt toodud näidetes oli tegu riigiga, millega Eesti Vabariik maksulepingut sõlminud ei ole.

Kui maksuleping on sõlmitud, siis tekib erinevus tabeli 2 veeru 9 täitmisel. Maksulepingu artikkel 10 määrab sõltuvalt dividendide saaja osaluse suurusest, millise maksumääraga võib väljamaksja dividende maksustada ja maksumaksjal tuleb tabeli täitmisel arvestada maksulepingus sätestatud maksumääradega.

Näide 3
Maksumaksja maksab 2011. aasta jaanuaris välja 31 956 eurot dividende, kuid tal on lisas 7 kajastamata 2005. aastal Rootsist saadud 30 200 krooni : 15,6466 = 1930,13 eurot dividende, millelt oli kinni peetud 7500 krooni : 15,6466 = 479,34 eurot tulumaksu. Maksumaksja osalus mitteresidendist äriühingus dividendide saamisel oli 18%.

Lisa 7

Maksumaksja täidab lisa 7 tabeli 2 veeru 8, brutosumma on 1930,13 + 479,34 = 2409,47 eurot. Kui saaja osalus dividende maksvas äriühingus on alla 25%, võib maksulepingu kohaselt allika juures tulumaksu kinni pidada kuni 15%. Seega veerg 9 on 15% veerus 8 näidatud brutosummast, st 361,41 eurot. Maksumaksja ei esitanud õigeaegselt vormi TM3 maksulepingu kohaldamiseks. Maksulepingus sätestatust rohkem kinnipeetud tulumaks tuleb välisriigist tagasi küsida ja seda enammakstud summat (479,34 - 361,14) 118,20 eurot Eestis arvesse ei võeta, sest maksumaksja saab selle Rootsist tagasi. Rida 15 summa 8133,49 eurot kantakse vormi TSD osa B reale 13 ja väljamakstud dividendide saajate kohta tuleb esitada vorm INF 1.

Näide 4
Maksumaksja ostis 2011. aasta jaanuaris tagasi 10% oma aktsiaid. Täites lisa 7 tabeli 1 selgub, et omakapitali väljamaksed ületavad sissemakseid, st on täidetud lisa 7 tabeli 1 rida 8 (-1598 eurot). See summa kantakse üle lisa 7 reale 7¹ ilma miinusmärgita.

2009. aasta mais sai maksumaksja Lätist 3000 krooni : 15,6466 = 191,73 eurot intresse, millelt oli kinni peetud 330 krooni : 15,6466 =21,09 eurot tulumaksu. Juunis 2010 sai maksumaksja Venemaalt 4000 krooni : 15,6466 = 255,65 eurot intresse, millelt oli kinni peetud 700 krooni : 15,6466 = 44,74 eurot tulumaksu. Maksumaksja soovib oma maksukohustuse vähendamiseks kasutada välisriigist saadud intressidelt tasutud tulumaksu.

Lisa 7

Maksumaksja täidab lisa 7 tabeli 2, sest intressid saadi pärast 1. jaanuari 2009 (oleks need saadud enne 1. jaanuari 2009, siis tuleks Lätist saadud intressid näidata lisa 7 tabelis 3).

Tabel 2 tuleb täita igast riigist saadud tulu kohta eraldi.

Kuna tegemist on riigiga, millel on Eestiga sõlmitud maksuleping, siis tohib intressidelt vastavalt Lätiga sõlmitud maksulepingule tulumaksu kinni pidada 10%, mida ka tehti. Venemaal maksustati intressid Eesti maksumäärast madalama määraga (300,39 x 21 / 100 = 63,08). Arvesse võetakse kogu Venemaal intressidelt kinnipeetud tulumaks. Lisa 7 rea 15 summa 358,95 eurot kantakse vormi TSD osa B reale 13 ja omakapitali väljamaksete saajate kohta tuleb esitada vorm INF 1.

Maksulepinguriikidest saadud dividendide, intresside ja litsentsitasude puhul tuleb arvesse võtta maksulepingus sätestatud maksumäärasid, st et ei võeta arvesse rohkem kui lepingus sätestatud määraga kinnipeetud tulumaks. Kui välisriigis on tulumaks kinni peetud madalama maksumääraga, kui seda näeb ette maksuleping, siis võetakse arvesse see määr, milles tulumaks kinni peeti. Näiteks dividendide puhul oleneb maksumäära suurus saaja osalusest temale dividende maksvas äriühingus. Kui Eesti äriühing omab Rootsi äriühingus osalust, mis on alla 25%, siis on maksumääraks kuni 15%. Kui osalus on vähemalt 25%, siis on maksumäär kuni 5%, aga viimasel juhul ei näidata saadud dividende lisa 7 tabelis 2, vaid vormil INF 11.

Maksulepingute kohaselt on intresside ja litsentsitasude puhul üldjuhul maksumäär kuni 10%. Kuid erinevates riikides võivad maksumäärad erineda ja sellepärast peab maksumaksja iga riigi puhul lähtuma sõlmitud maksulepingus sätestatud määradest.

Kui dividende, intresse, litsentsitasusid või muid tulusid saadakse maksulepinguriigist, on soovitatav, et maksumaksja esitaks vastavale riigile õigeaegselt oma residentsust tõendava dokumendi (taotluse maksulepingu kohaldamiseks vormil TM3), mis tagab koheselt tabeli 2 õige täitmise.

7.3. Muud maksuvähendused

Lisa 7 rida 10 täidetakse ainult tabeli 2 alusel ja sellel real näidatud summaga saab maksumaksja vähendada lisa 7 real 9 arvutatud tulumaksukohustust.  

On veel lisa 7 rida 13, millega maksumaksja saab vähendada real 9 arvutatud tulumaksukohustust. Sellel real näidatakse alates 1. jaanuarist 2011 kahte erinevat summat.

Rea 13 täidavad residendist äriühingud, kellel enne praegu kehtiva seaduse jõustumist kehtinud TuMSi § 32 lõike 2 alusel dividendidelt tasutud tulumaks ei olnud viimases, 1999. aasta maksustamisperioodi kohta esitatud ettevõtte tuludeklaratsioonis täies ulatuses maha arvatud tasumisele kuuluvast tulumaksust, juhul kui nad maksavad dividende välja pärast 1. jaanuari 2011 esmakordselt pärast 2000. aastat.

Seda summat ei kanna reale 13 maksumaksja ise, vaid need andmed kantakse üle maksuhalduri andmebaasist eurodes ja see on ühekordne kanne. 

Tavaliselt kajastatakse sellel real eelmisest maksustamisperioodist kasutamata tulumaksukohustust vähendav osa, mida saab maksustamisperioodil kasutada.
 

8. Lõpetuseks

Juhul, kui TuMSist tulenevalt on lubatud maksuvähenduste summa kokku suurem, kui käesoleva maksustamisperioodi real 9 näidatud maksukohustus, siis maksumaksja täidab maksustamisperioodi lisa 7 rea 14. See tähendab, et tal on võimalik maksuvähenduste kasutamata osa üle viia järgmise maksustamisperioodi lisa 7 reale 13.

Kui registrist kustutatud residendist äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eesti majandustegevuses, saab vara kasutavale äriühingule üle anda ka maksumaksja poolt kasutamata jäänud maksuvähenduste summa. Seega äriühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel tuleb selles osalevatel äriühingutel maksuhaldurile ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise kuule eelnenud maksustamisperioodi kohta esitada lisa 7. Seda juhul, kui on olemas kasutamata maksuvähenduste summa lisa 7 real 14. Tegevust jätkav või üleantud vara kasutav äriühing näitab temale üleantud summa lisa 7 real 13 siis, kui ta teeb ise väljamakseid.

Lisal 7 ei näidata negatiivseid arve. Juhul, kui tulemus on negatiivne lisa 7 real 14, siis näidatakse see positiivse arvuna. Ainuke lubatud negatiivne arv on lisa 7 tabeli 1 real 8.

Kui deklaratsiooni täitmisel on tehtud viga või esitatud andmed on mingil põhjusel muutunud, siis tuleb vastava kuu kohta teha parandusdeklaratsioon.

Alates 01.01.2011 täidetakse deklaratsioon eurodes sendi täpsusega.