• Ettevõtlusega seotud/mitteseotud kulud
• Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
• Erisoodustus - töötervishoid
• Erisoodustus - tööandja põhitegevus
• Erisoodustus - tööandja vara kasutada andmine
• Erisoodustus - isikliku sõiduauto kasutamine
• Erisoodustus - tööandja poolt korraldatav transport
• Erisoodustus - lähetus
• Erisoodustus - muu 
  

1. Ettevõtlusega seotud/mitteseotud kulud

1.  Meie ettevõte tegeleb koolitusteenuste pakkumisega. Koolituskulude hulka kuuluvad muuhulgas ka toitlustamine ja kohvi serveerimine. Kas me toimime õigesti, kui kirjutame meie poolt esitatud koolitusarvetel teenuse nimetuseks ainult täiendkoolitus või peaksime eraldi välja tooma, mida see summa sisaldab? Kas koolitusel osalejate toitlustuse ja kohvikulu võime kajastada koolitusega seotud kuludes ning kas sellele ei lisandu täiendavaid maksukohustusi?

Klientidele esitatavad arved peavad vastama raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile kehtestatud nõuetele. Vastavalt nimetatud paragrahvile on üheks algdokumendile esitatud nõudeks tehingu majandusliku sisu kajastamine. Olenevalt sellest, kuidas kajastatakse koolitusega seonduvaid kulutusi kliendile antaval arvel, sõltub ka maksustamine.

• Kui arvel näidatakse kogu osutatav teenus koolitusena, siis kliendil endal maksukohustust ei teki, kuid koolitusteenust pakkuv ettevõte maksab koolitusest osavõtjatele pakutava kohvi ja toitlustamise pealt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 49 (vastuvõtukulud), arvestades maksuvabastuse piirmääradega.
• Kui arvel näidatakse eraldi "koolitusteenus" ja "toitlustamine", mida lisaks koolitusele pakutakse, siis kliendi juures töötajate koolitamisega seotud kulud maksustamisele ei kuulu, küll aga läheb erisoodustusena maksu alla töötajatele pakutava kohvi ja toitlustamise kulu. Koolitusteenuse pakkujal sel juhul maksukohustust ei teki.
  (juuni 2003)

2.  Kuidas toimub bensiini eest tasutud summa kandmine ettevõtlusega seotud kuludesse, kui tangiti automaattanklas ning tanklast saadud tšekil puuduvad tehingu osapoolte rekvisiidid ja allkirjad?"

Raamatupidamise algdokumendid peavad olema sellised, et tehingu teine pool (antud juhul müüja) on identifitseeritav vastavalt raamatupidamisseaduse § 7. Kui dokument identifitseerimist ei võimalda, kuulub nimetatud dokumendi alusel makstud summa tulumaksuga maksustamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3. Vastavalt raamatupidamisseaduse § 6 lg 2 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites. Seega peab dokument olema vormistatud nii, et dokumendil oleks selge ka ostja, kes näitab tehtud kulutusi oma raamatupidamises. Tehingu teise osapoole (ehk ostja) andmete lisamine ja allkirjastamine ostja enda poolt on lubatud.
(juuni 2003)

3. Äriühingule tehti trahv. Lisaks trahvile tuleb äriühingul tasuda ka trahviga seotud menetluskulud. Kuidas käsitleda menetluskulusid?

Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1. Kui tasutud trahv on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis selle trahviga seotud menetluskulud on ka ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõige 2 punktile 5 kui ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmine.
(oktoober 2006) 

4.  Kas võib tekkida ettevõtlusega mitteseotud kulusid, kui üks äriühing annab teisele äriühingule laenu kas intressita või madalama intressiga, kui on sätestatud võlaõigusseaduse § 94 lg 1. Kas võib arvestada erisustega omavahel seotud äriühingute vahel?

Tulumaksuseaduse alusel toimub väljamaksete ja kulude maksustamine tulumaksuga muuhulgas ka siis, kui nimetatud väljamaksed ja kulud ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega.

 Äriühingu poolt laenu andmise ettevõtlusega seotuks või mitteseotuks kvalifitseerimisel lähtub maksuhaldur eelkõige sellest, kuidas on laenu andmine seotud laenuandja ettevõtlusega. Siinkohal ei ole oluline, kas laen on antud seotud isikule või mitte.  Võlaõigusseaduse § 397 lg 1 kohaselt tuleb kutse- ja majandustegevuses antud laenult tasuda intressi. Sellest tulenevalt on laenu andmine üldjuhul ettevõtlusega seotud, kui laenu andmisega teenitakse tulu. Tulu võib teenida nii intressina kui ka muul moel. Intressi puudumine iseenesest ei muuda laenu ettevõtlusega mitteseotuks, mitteseotuks muudab laenu asjaolu, et see ei teeni äriühingule tulu. 

Vastavalt VÕS § 397 lg 2, kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Samas, Maksu- ja Tolliamet ei ole pädev nõudma VÕS § 94 lg 1 täitmist ning ainuüksi selle sätte täitmata jätmine iseenesest maksukohustust kaasa ei too.

Juhul kui laen on antud seotud isikule, tuleb lisaks tähele panna tulumaksuseaduse § 50 lg 4 ja 5, mille kohaselt, kui laen ei ole antud turutingimustel (üldjuhul on selleks turutingimustest madalam või kõrgem intress), võidakse maksustada maksumaksja saamata jäänud tulu või liigselt tehtud kulu. Vaata lisaks ka siit.

Kui laenu andmine ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, siis kuulub laen väljaandmise kuul maksustamisele vastavalt § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 (laenu andmine on nõudeõiguse kui vara soetamine). Siinjuures on maksumaksjal kasulik teada ka tulumaksuseaduse § 54 lg 6, s.t kui langevad ära § 52 lõikes 2 sätestatud maksustamise aluseks olevad asjaolud (laen tagastatakse äriühingule), siis on maksumaksjal õigust teha tulumaksu ümberarvestus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist.
(november 2007)

5. Kinnistu omanik soovib arendada talle kuuluvat kinnistut – kehtestada detailplaneeringu, ehitada sinna hooned (kõik on seotud kinnistu omaniku ettevõtlusega). Kohalik omavalitsus, kelle territooriumil kinnistu asub, on nõus detailplaneeringu kehtestama ainult siis, kui kinnistu omanik tasub kohalikule omavalitsusele sotsiaalobjektide arendamiseks teatud tasu.  Kas sellise tasu maksmine on ettevõtlusega seotud või mitteseotud kulu?

Seoses kinnistu detailplaneeringu kehtestamise või muutmise, samuti ehitusloa väljastamisega kohalikule omavalitsusele vastava lepingu/kokkuleppe alusel sotsiaalobjektide arendamiseks tasu maksmisel on tegu ettevõtlusega seotud kohustuste täitmisega ja seega ei kuulu eelnimetatud väljamakse tulumaksuga maksustamisele.
(veebruar 2008)

6. Kas klientidele, koostööpartneritele kingitavad lõikelilled on ettevõtlusega seotud ja mittemaksustatav kulu?

Üldjuhul jah, kuna need ei kujuta endast saaja jaoks rahalist hüve (kui lill on aga näiteks saaja jaoks rahalist väärtust omav potitaim, siis on tegu kingitusega).
Juhime tähelepanu ka sellele, et kui lisaks lilledele/koos lilledega antakse üle veel midagi, millel on saaja jaoks rahaline väärtus (nt kommikarp, veinipudel jne), siis need (lisa)asjad on käsitletavad kingitusena (või reklaamkingitusena, olenevalt asja iseloomust).

Töötajatele kingitavate lillede kohta loe siit
(jaanuar 2009)

2. Kingitused, annetused, vastuvõtukulud

1. Kas kampaaniate käigus klientidele kingitavad kliendikaardid, kinkekaardid (mida tavakorras müüakse) kuuluvad maksustamisele?

Tegemist on kingitusega, mis kuulub maksustamisele tulumaksuseaduse § 49 sätestatud korras. Kingituse hinnaks on kliendikaardi müügihind.
(september 2004)

2. Meie ettevõte tegeleb koolitusteenuste pakkumisega. Koolituskulude hulka kuuluvad muuhulgas ka toitlustamine ja kohvi serveerimine. Kas me toimime õigesti, kui kirjutame meie poolt esitatud koolitusarvetel teenuse nimetuseks ainult täiendkoolitus või peaksime eraldi välja tooma, mida see summa sisaldab? Kas koolitusel osalejate toitlustuse ja kohvikulu võime kajastada koolitusega seotud kuludes ning kas sellele ei lisandu täiendavaid maksukohustusi?

Klientidele esitatavad arved peavad vastama raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile kehtestatud nõuetele. Vastavalt nimetatud paragrahvile on üheks algdokumendile esitatud nõudeks tehingu majandusliku sisu kajastamine. Olenevalt sellest, kuidas kajastatakse koolitusega seonduvaid kulutusi kliendile antaval arvel, sõltub ka maksustamine.

• Kui arvel näidatakse kogu osutatav teenus koolitusena, siis kliendil endal maksukohustust ei teki, kuid koolitusteenust pakkuv ettevõte maksab koolitusest osavõtjatele pakutava kohvi ja toitlustamise pealt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 49 (vastuvõtukulud), arvestades maksuvabastuse piirmääradega.
• Kui arvel näidatakse eraldi "koolitusteenus" ja "toitlustamine", mida lisaks koolitusele pakutakse, siis kliendi juures töötajate koolitamisega seotud kulud maksustamisele ei kuulu, küll aga läheb erisoodustusena maksu alla töötajatele pakutava kohvi ja toitlustamise kulu. Koolitusteenuse pakkujal sel juhul maksukohustust ei teki.
  (juuni 2003)

3. Kas äripartneri toitlustamine komandeeringus olles on vastuvõtukulu, mitte muu komandeeringu kulu 35% ulatuses?

Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49.
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, linnasiseseid sõite, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrusele nr 453.
(september 2004)

4. Kes on tulumaksuseaduse § 49 ”Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud” (vorm TSD lisa 5) maksumaksja?

Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 49 kohaselt on maksumaksjaks residendist juriidilised isikud (k.a usulised ühendused).
Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab juriidilise isiku mõiste, milleks on kas eraõiguslik (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused) või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 kohaselt on vald ja linn (s.t omavalitsusüksus) avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Näiteks Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad oma pädevuste piires linnavolikogu (mis on omavalitsusüksuse esinduskogu) ja linnavalitsus (linnavolikogu poolt moodustatud täitevkogu). Viimatinimetatud ei ole maksumaksjad TuMS § 49 tähenduses. Maksustamisel osalevad riik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused maksumaksjatena ainult erisoodustuste maksustamisel TuMS § 48 ja tulumaksu kinnipidamisel TuMS § 41 alusel vastavalt TuMS § 2 lõikele 2.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ei ole maksumaksjaks TuMS § 2 lõike 3 kohaselt ning seega ei maksa tulumaksu TuMS §-des 49-52 tehtud kuludelt, väljamaksetelt ja kasumi jaotistelt.
(mai 2006)

5. Alates 01.01.2006 on maksuvaba reklaami eesmärgil tehtavad kingitused turuhinnas kuni 150 krooni ilma käibemaksuta. Kui kingitakse alkoholi, kas 150 krooni on koos aktsiisimaksuga?

Jah, alkoholi maksumus kuni 150 krooni sisaldab ka aktsiisimaksu.
(oktoober 2006) 
 
6. Kas äripartneri toitlustamine komandeeringus olles on vastuvõtukulu, mitte muu komandeeringu kulu 35% ulatuses?

Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49.

Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, linnasiseseid sõite, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrusele nr 453.
(september 2004)

7. Kas ja kuidas maksustatakse reklaamkingitusi, kui nt kingitavale esemele on lisaks ettevõtja poolt enda logo vms peale graveeritud/trükitud ning koos täiendusega on kulu kokku rohkem kui 150 krooni? Nt ostis juriidiline isik tassi hinnaga 120 krooni ning lasi peale trükkida oma logo, mis maksis 40 krooni.

Kingituste puhul vaadatakse juriidilise isiku tulumaksukohustuse tekkimist lähtuvalt kinke saaja rahalisest hüvest. Antud näites, kus juriidiline isik lasi täiendavalt tassile logo peale trükkida, ei muuda see logo saaja jaoks tassi rahaliselt väärtuslikumaks. Saaja jaoks on kingituse rahaline väärtus ikkagi tassi enda väärtus. Logo pealetrükkimine (40 krooni) on reklaamkulu. Seega antud näites tulumaksukohustust ei teki, sest kingituse väärtus jääb alla maksuvaba piirmäära (150 krooni ilma käibemaksuta).

Samuti lisame, et kingituse väärtust ei suurenda ka selle pakendamine vmt, juhul kui pakend pole selline, et on juba ise omaette kingitus (nt aastaraamat „pakendatakse" mälupulka).

Juhime aga tähelepanu, et erinevalt tulumaksuseadusest, peab juriidiline isik käibemaksu arvutamisel lähtuma kingituse tarbeks tehtud kuludest. Seega antud näites tekib käibemaksukohustus, kuna tassi enda väärtus ja logo väärtus kokku on 160 krooni.
(oktoober 2008)

8. Juriidiline isik otsustas teha klientidele jõulude ajal reklaamkingituse, mille väärtus ilma käibemaksuta on 170 krooni. Kas siin ei maksustata tulumaksuga reklaamkingitust 150 krooni ulatuses ehk maksustatavaks summaks on 20 krooni?

Ei, nii see ei ole. Vastavalt tulumaksuseadusele ei maksustata reklaamkingitusi ja -teenuseid, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. See tähendab seda, et maksuvabad on väikese rahalise väärtusega ehk alla 150 krooni kingitused ning kallimad kingitused on täies ulatuses maksustatavad. Viide 150 kroonile ei tähenda mitte maksuvaba summat, mida kingituste tegemisel ei maksustata, vaid seda, et väikeste reklaamkingituste puhul maksukohustust ei teki. Seega antud näites kuulub maksustamisele kingitus täies ulatuses (170 krooni + käibemaks) , sest see on kallim kui 150 krooni. Analoogselt tulumaksuga, kuulub antud näites toodud kingitus täies ulatuses maksustamisele ka käibemaksuga.
(oktoober 2008)

3. Erisoodustus - töötervishoid

1. Kas preventiivne tegevus töötajate tervise heaks on erisoodustus?

Vastus: Kui see ei tulene töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis loetakse see erisoodustuseks, kui sellest tekib töötajale hüve.

2. Kui ettevõtja investeerib oma töötajate tervisesse rohkem, kui seadus seda ette näeb, kas siis on tegemist erisoodustusega? 

Vastus: Jah on erisoodustus, kui tekib töötajale hüve.

3. Kas riskianalüüsi ja tegevuskava olemasolu ettevõttes on absoluutselt vajalik töökeskkonna ja töötajate tervise edendamise kulude tegemisel, et neid ei käsitletaks erisoodustusena või lähtutakse maksustamisel ikkagi tervest mõistusest ja ettevõtte tegevusala omapärast?

Vastus: Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 kohaselt loetakse kulutus ettevõtlusega seotuks juhul kui see kulutus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tervest mõistusest lähtutakse igal juhul, kuid kuna töötervishoid on spetsiifiline ala, siis selles valdkonnas on otsustajaks vastava ala spetsialist (töötervishoiuarst), mitte maksuametnik.

4. Kui töötervishoiuarst soovitab töötajale näiteks lihaseid lõdvestavaid harjutusi ja tööandja otsustab maksta kinni töötaja ujulakaardi, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Tuleb lähtuda kulu tegemise eesmärgist. Kui on tegemist üldist laadi ennetava tegevusega, siis kuulub ujulakaardi maksumus erisoodustusena maksustamisele. Kui on aga tegemist töötajale määratud protseduuridega, siis maksustamisele ei kuulu. Hea tava näeb ette, et arst määrab ravi arusaadavalt (ravi kestus, protseduuride arv jne) nii, et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad. Tööandja peab kulude hüvitamiseks aru saama kulu vajalikkusest ja seosest tema ettevõtlusega.

5. Kui tööandja täidab seadusest tulenevaid töötajate tervise kontrolli ja taastuse kohustusi, nt vaktsineerib töötajad gripi vastu ilma töötervishoiuarsti soovituseta, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 kohaselt loetakse kulutus ettevõtlusega seotuks juhul kui see kulutus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 on tööandja kohustatud viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatak välja töökeskkonna ohutegurid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 kohaselt kuuluvad bioloogiliste ohutegurite hulka bakterid, viirused, seened jm bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 05.05.2000.a määrusega nr 144, mille § 6 lg 3 kohaselt peab tööandja konsulteerima töötervishoiuarstiga töötaja vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle.

6. Kas Maksu- ja Tolliamet käsitleb prillide hüvitamist tööandja poolt oma töötajale erisoodustusena?

Vastus: Tööandja võib töötajale kompenseerida kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt arvutiga tööks sobivad läätsed) soetamismaksumust maksuvabalt juhul, kui tööandja poolt on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

• riskianalüüsist tulenevas tegevuskavas on sätestatud abinõud kuvariga töötamisest tekkiva nägemisteravuse vähendamise ennetamiseks;
• täidetud on Vabariigi Valitsuse 15.11.2000. a määruse nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" toodud vastavad tingimused;
• tööandja suudab tõendada, et kuvariga töötamiseks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid töötajate poolt tööga mitteseotud tegevuseks ei kasutata;
• töötajad on silmade kontrolli läbiviimiseks suunatud töötervishoiuarsti poole, kellega tööandjal on sõlmitud leping.

Nimetatud abivahendite soetamismaksumust saab maksuvabalt hüvitada juhul kui nende tegemise kohustus tuleneb seadusest või muudest normatiivaktidest, abivahendite valik, maksumus ja kasutamine on tööandja poolt reguleeritud ning kulu on vajalik töötaja tervisekahjustuse vältimiseks.
Kui kuvariga tööks ette nähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumust saab maksuvabalt hüvitada vaid osaliselt vastavalt tulumaksuseaduse § 32 lg 3 sätestatud põhimõtetele. Tööga mitteseotud kulutuste osa loetakse erisoodustuseks juhul kui töötaja seda osa tööandjale ei hüvita.

Juhime tähelepanu sellele, et silmaoperatsioon ei ole nägemisteravust korrigeeriv abivahend, vaid kirurgiline lõikus/toiming, mistõttu sellise kulu hüvitamisele maksusoodustus ei laiene
(juuli 2002, täiendatud märts 2008)

7. Kas töötajate tervisekontrolli kulud võib olenemata summa suurusest kuludesse kanda ja erisoodustusmaksu mitte tasuda?

Vastus: Seadus ei sätesta tööandja korraldatud töötajate tervise kontrollimise piirmäärasid, küll aga piirab ära kohustused. Kulutuse seos ettevõtlusega peab olema põhjendatud ning dokumentaalselt tõendatud.
(detsember 2006)

8. Kuvariga töötamise määruses on kirjas, et juhul kui töötaja nägemisteravus on vähenenud, on tööandja kohustatud hüvitama prillide maksumuse. Reaalne elu on selline, et mitte ainult silmade nägemisteravus ei vähene, vaid kasutuses olevad prillid muutuvad ajaga kasutamiskõlbmatuks - kriibitakse, purunevad, tuhmuvad jms. Kuidas toimub prillide eest hüvitamine tööandja poolt, kui töötervishoiuarst nõuab uute prillide ostmist, kuid silmade nägemisteravus ei ole muutunud?

Vastus: Töötervishoiuarst saab oma otsusega teha tööandjale töötajate tervise kontrolli tulemusena ettepanekuid ja soovitusi, kuid tööandja täidab neid soovitusi vastavalt oma võimalustele.
Tööandja peab hüvitama töötaja prillide maksumuse juhul kui töötaja nägemine on tööandja juures töötades halvenenud. Kui tööruumid on nõuetekohased ja töötaja nägemine püsib samal tasemel ei ole tööandjal kohustust uute prillide maksumust hüvitada. Ka juhul kui miinusnägemine vananedes väheneb (st ealiste iseärasuste, mitte töötaja tegevuse tõttu), puudub tööandjal kohustus uusi prille töötajale kinni maksta.
Tööandjal on tööruumide nõuetekohase sisustamise kohustus - ergonoomiline töölaud ja tool, õige valgustus, korralik kuvar jne. Kui tööandja on taganud töötajale nõuetekohase töökeskkonna, ei ole ta kohustatud veel täiendavalt hüvitama uute prillide maksumust, kui töötaja nägemine tema juures töötades ei ole halvenenud. Prillid on töötaja omad ja ta peab ise nende korrasoleku eest hoolt kandma.
(oktoober 2006)

9. Kas töötajatele joogivee ostmine ja joogiautomaadi rent on erisoodustus?

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §11 lg 8 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Maksustamisel ei oma tähtsust, kas tööandja tagab joogivee voolava veega kraanist või veeanumatest, oluline on, et tegu on nõutele vastava joogiveega.

Seega töötajatele kvaliteetse joogivee tagamine ei ole erisoodustus, samuti nagu jooginõude soetaminegi. Kuid maksuvabastus ei laiene maitsestatud veele , kuna Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” tulenevalt on kvaliteetne joogivesi (ebatavalise) värvuse, lõhna ja maitseta vesi.

Joogivee automaadi rent, nagu ka kohviautomaadi rent, on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu. Kui tööandja maksab kohviautomaadis kasutatava joogi eest, siis on tegemist erisoodustusega. Kui töötajad maksavad joogi eest ise, siis erisoodustust ei ole.
(november 2007, täiendatud märts 2008) 

10. Äriühing rendib oma töötajatele kasutamiseks kuumajoogiautomaate, samuti on büroohoones töötajatele ettenähtud söökla, mille köögitehnika on renditud. Kas tasutud rendimaksete puhul on tegemist erisoodustusega?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt loetakse olmeruumiks ka einestamisruumi ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad töötajate olmeruumid (sh einestamisruum) olema sisustatud. Seega kuumajoogiautomaatide ja söökla köögitehnika renti ei saa käsitleda erisoodustusena. Kui tööandja maksab joogiautomaatides kasutatava joogi eest, siis on tegemist erisoodustusega. Kui töötajad maksavad joogi eest ise, siis erisoodustust ei ole. Samuti ei ole erisoodustus külmikute, mikrolaineahjude vms soetamine.
(juuni 2006)

4.Erisoodustus - tööandja põhitegevus

1. Kas erisoodustusena tulumaksuseaduse tähenduses on käsitletav tööandja poolt oma töötajale oma põhitegevuse raames osutatav teenus, millele on kehtestatud erinevad hinnad, sõltuvalt töötajate grupist, kellele teenust osutatakse. Kuidas on arvutatav erisoodustuse hind?

Tulumaksuseaduse § 48 lõike 7 kohaselt on Rahandusministeeriumi 29.12.1999.a määrusega nr 120 kehtestatud "Erisoodustuse hinna määramise kord", mille punkt 8 sätestab, et juhul, kui erisoodustuseks on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse, mille realiseerimine (osutamine) on tööandja põhitegevuseks või üheks põhitegevustest, tasuta üleandmine, siis loetakse erisoodustuse hinnaks müügihind, millega sarnane asi, väärtpaber, varaline õigus või teenus realiseeritakse (osutatakse) samas koguses ning samal ajal kolmandale, tööandjaga mitteseotud isikule.

Seega on tegemist erisoodustusega ja erisoodustuse hinna määramisel tuleb lähtuda samast hinnast ja tingimustest, millega tööandja osutab sama teenust oma klientidele.
(aprill 2004)

5.Erisoodustus - tööandja vara kasutada andmine

1. Töötaja kasutab ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks tööandja omandis või valduses olevat sõidukit, mis ei ole sõiduauto (nt veoauto). Kas maksustamisel võib kasutada analoogiat sõiduauto maksustamisega?

Ei tohi. Rahandusminister sätestab oma 29.12.1999 määrusega nr 120 kinnitatud „Erisoodustuse hinna määramise korra" punktis 5: „Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara (välja arvatud sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe.”
Nimetatud säte käsitleb mõiste „vara” all ka tööandja omandis või valduses olevat sõidukit, v.a sõiduautot.
Sama määruse punkt 4 sätestab erisoodustuse hinna määramise tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel ettevõtlusega mitteseotud sõitude puhul. 
Eespool toodust  tulenevalt ei saa erisoodustuse hinna määramisel sõiduauto (M1 ja M1G kategooria sõiduk) ja teiste kategooriate (nt kategooria N veoauto) sõidukite maksustamisel analoogiat rakendada.
Seega kui töötaja kasutab tööandja veoautot ettevõtlusväliseks tegevuseks, tuleb tööandjal välja selgitada eelkõige sellise veoauto rendile andmise turuhind ja maksustamisel lähtuda sellest. Selle reguleerimise, kuidas tööandja nõuab töötajalt veoauto kasutamise üle arvestuse pidamist, on seadusandja jätnud tööandjale. Oluline on, et veoauto kasutamisel oleks ettevõtlusega seotud tegevus selgelt eraldatav ettevõtlusvälisest tegevusest ning antaks ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude ja maksusumma määramise aluste kohta.
(juuni 2006)

6. Erisoodustus - isikliku sõiduauto kasutamine

1. Kas isikliku sõiduauto kasutamisel töösõitudeks tuleb arvestust pidada, kui hüvitust makstakse alates 1000 kroonist või 1001 kroonist?

Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.06.2006. a määrusega nr 164. Määruse kohaselt võib juriidilise isiku pädeva organi või tema poolt volitatud isiku kirjaliku otsuse alusel (milles näidatakse sõidu otstarve, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse) ühes kalendrikuus arvestust pidamata maksta hüvitist kuni 1000 krooni ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Seega arvestust tehtud sõitude kohta tuleb pidada alates 1001 kroonise hüvituse maksmisest, kui ei soovita tasuda tulumaksu erisoodustustelt.
(oktoober 2004)

 2. Kui tööandja kasutab ettevõtluses töötaja omandis olevaid töövahendeid, kas siis on tegemist isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamisega analoogse tehinguga ja kas võib maksta analoogselt ka kompensatsiooni?

Töötaja isikliku sõiduauto kasutamist töö- või ametisõitudeks ning tööandja nimetatud kulude hüvitise arvutamise ja maksmise kord ning maksuvabad piirmäärad on sätestatud Vabariigi Valitsuse 14.06.2006. a määrusega nr 164. Nimetatud määrus käsitleb ainult töötaja isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulude hüvitamist ning seda ei ole võimalik kasutada ega laiendada analoogselt muudele töötaja isiklikus omandis olevatele ja tööandja ettevõtluse tarbeks kasutatavatele töövahenditele.
Kui tööandja kasutab oma ettevõtluses töötaja isiklikus omandis olevaid töövahendeid, siis võib töötajaga sõlmida vara kasutamise kohta võlaõigusliku lepingu ning maksustamine toimub lähtuvalt sõlmitud lepingust. Kui tegemist on rendilepinguga, siis maksustatakse kogu renditulu. kui on sõlmitud vara kasutamise leping, siis maksustatakse vara kasutamise eest makstud summa kui muu tulu jne. Seejuures on tööandja kohustatud tehtavalt väljamakselt kinni pidama tulumaksu. Nimetatud väljamaksed sotsiaalmaksuga maksustamisele ei kuulu.
Tööriista puhul on tegemist vallasasjaga, mille omandiõigust ei registreerita üheski registris, seetõttu on oluline tõendada, et ettevõtluses kasutatav tööriist kuulub füüsilisele isikule, kellega kavatsetakse sõlmida võlaõiguslik leping. Tõendiks võib olla tööriista ostudokument, kus maksjaks on isik. Vastupidisel juhul, kui on tõendamata, et tööriist kuulub isikule, võib väljamakset käsitleda palga väljamaksena.
(mai 2004)

3. Töötaja või teenistuja isikliku sõiduauto parkimistasud. Kuidas neid käsitletakse maksustamise seisukohalt?

Vabariigi Valitsuse 14.06.2006. a määruse nr 164 alusel hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamise kulud töö- ja ametisõitudeks määruses sätestatud korras ja piirmäärades. Nimetatud määrusega hüvitatavate kulude loetelu ei kehtestata, seega määruses toodud piirmäärades kajastuvad kõik isikliku sõiduauto kasutamisega seonduvad kulud, sh ka parkimistasud. Sarnane põhimõte kehtib ka tööandja sõiduauto kasutamise puhul, kus erisoodustuse hinnaks on 4000 krooni kuus, olenemata ettevõtlusega mitteseotud sõitude tegelikest kulutustest.
(oktoober 2004, uuendatud jaanuar 2009)

4. Kas tööandja võib hüvitada nn kaubiku (st ei ole sõiduauto) omanikust töötajale, kes kasutab seda tööalasteks sõitudeks (remonttööde läbiviimine erinevates kohtades ja selleks töövahendite kaasavõtmine), dokumentide alusel tehtud kulutused ilma maksukohustust tekkimata TuMS § 12 lg 3 alusel?

Jah. TuMS § 12 lg 3 alusel võib tööandja hüvitada füüsilisele isikule tööandja kasuks/huvides tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, välja arvatud need juhtumid, mille kohta on kehtestatud eraldi kord. Kuna kaubik ei ole isiklik sõiduauto, mille tööülesanneteks kasutamisel on hüvitise maksmiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega tingimused ja piirmäärad, siis on võimalik kaubiku töösõitudeks kasutamisel hüvitada dokumentide alusel tehtud kulud TuMS § 12 lg 3 alusel.
(detsember 2006)

5. Kas volikogu esimehele saab rakendada Vabariigi Valitsuse määrust nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad"?

Sõidukulude hüvitamisel on volikogu esimees võrdsustatud teenistujaga tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 sätestatust. Sama paragrahvi alusel laieneb volikogu esimehele ka Vabariigi Valitsuse määrus nr 108 "Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord".
(oktoober 2006)

6. Eesti tööandjal on töötaja välisriigis (mitteresident). See välisriigis olev töötaja kasutab oma isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks. Eesti tööandja maksab talle palka ja vastavalt Vabariigi Valituse 14.07.2006 määruses nr 164 sätestatud korras ja tingimustel ka hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Kas Eesti tööandjal on õigus maksta nimetatud maksuvaba hüvitist, kui töötaja töö tegemise koht asub välisriigis?

Jah. Erisoodustusi võib teha nii residentidele kui mitteresidentidele, tulumaksuseadus ei sea siin piiranguid. Vastavalt tulumaksuseaduse § 31 lõige 1 punktile 8 ei maksustata mitteresidendile makstavat isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist juhul, kui hüvitise maksmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. See säte kehtib ka juhul, kui mitteresidendi töökoht asub väljaspool Eestit. Sama seaduse § 48 lõige 4 punkt 5 kohaselt maksustatakse üle piirmäära makstud summad erisoodustusena, s.t kui Eesti tööandja on oma mitteresidendist töötajale maksnud hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmiseks üle määrusega sätestatud piirmäärade, siis peab Eesti tööandja maksma üle piirmäära makstud summalt tulu- ja sotsiaalmaksu ning täitma vorm TSD lisa 4.
Samuti juhime tähelepanu, et tööandja on kohustatud vormil INF 14 kajastama kõikidele töötajatele (nii residentidele kui mitteresidentidele) kalendriaasta jooksul väljamakstud hüvitiste summad.
(märts 2008)

7.Erisoodustus - tööandja poolt korraldatav transport

1. Kui tööandja korraldab oma töötajate töölevedu seoses ühistranspordi puudumisega, siis kas sellist tegevust loetakse erisoodustuseks ning kuidas toimub maksustamine?

Alates 2004. aasta 1. jaanuarist jõustunud säte ei laiene automaatselt kõigile tööandja poolt töötajate elu- ja töökoha vahelise transpordi korraldamisele tehtud kuludele. Seega on vajalik määratleda tehtud kulutuse vastavus tulumaksuseaduse § 48 lõikes 5.1 sätestatud põhimõttele, st. töötajal ei ole ühistransporti kasutades võimalik teekonda elu- ja töökoha vahel läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Pelgalt äriühingu juhtorgani otsus, et firma võtab enda kanda töötaja kulud transpordiks elu- ja töökoha
vahel, ei saa olla piisavaks asjaoluks tulumaksuseaduse § 48 lg 5.1 sätestatud maksuvabastuse rakendamiseks. Siit tulenevalt on täiendava arvestuse pidamine hädavajalik ning sellest peavad selguma kõik olulised faktid maksusoodustuse rakendamiseks. Nimetatud sätte rakendamisel mängib olulist rolli mõiste "ühistranspordi kasutamise mõistlik aja- või rahakulu" sisustamine.

Ebamõistlik aja- või rahakulu võib olla tingitud järgmistest asjaoludest:

• töötajal puudub võimalus ühistranspordiga töö ja kodu vahel sõita, kuna tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransport ei tööta (nii vahetustega töö korral, kui ka olukorras, kus tööpäev on pikenenud lähtuvalt tehtudületunnitööst);
• kui töökoht asub piirkonnas (kohas), millel puudub ligipääs ühistranspordiga;
• kui ühistransport on küll kättesaadav, kuid ebamõistlik aja- või rahakulu tekib olukorras, kus ühistranspordil puudub otsene marsruut töökoha ja kodu vahel ning sõiduks tuleb kasutada näiteks arvukaid ümberistumisi. Samuti võib esineda olukordi, kus näiteks päevasel ajal on busside graafik selline, et ühistranspordi kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja peab oluliselt varem enne tööpäeva algust tööle sõitma või saab oluliselt hiljem pärast tööpäeva lõppu koju või tekitavad ümberistumised olulise aja kulu võrreldes kogu vahemaa läbimisele kuluva ajaga ning töötaja töö iseloomust tulenevalt ei ole võimalik kasutada libiseva kellajajaga tööaja algust või lõppu).

  Määravaks ei saa pidada asjaolu, et ühistranspordi kasutamisel jõutakse sihtkohta võrreldes sõiduautoga sõites oluliselt hiljem. Võrdlust ei peeta mitte sõiduauto ja ühistranspordiga liikumise ajakulu vahel, vaid võrdlusel võetakse aluseks tavapärane ühistranspordiga liikumisele kuluv aeg (nt kui on tegemist linnasisese marsruudiga, siis peakski arvestama, et linnas kulub ühistransporti kasutades 10 kilomeetri läbimiseks oluliselt rohkem aega kui kaugliiniga maanteel sõites).Teatavasti on ühistranspordiga liigeldes peatuste tegemine tavapärane, mistõttu ka selleks kuluvat aega ei saa iseenesest lugeda ebamõistlikku ajakulu tekitavaks asjaoluks. Seega aja kulu mõistlikkuse hindamisel on üksnes võrdlus kiireima võimaliku liikumisvahendiga (nt. sõiduauto, lennuk) kohatu. Kiireima liiklusvahendiga võrdlemise korral laieneks maksusoodustus enamikule Eestis tegutsevatele tööandjatele, kuid antud sätte eesmärgiks oli maksusoodustus andmine siiski neile tööandjatele, kes korraldavad nende töötajate transporti, kellel on olnud elukohajärgse töökoha leidmise võimalused piiratud (eeskätt maapiirkonnas) ning teises piirkonnas asuvaletöökohale jõudmine on kehvast ühistranspordi korraldusest tingituna seotud ebamõistlike aja- või rahakuludega.
  (veebruar 2004)

8. Erisoodustus - lähetus

* sulgudes on küsimusele vastamise aeg

1. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?

Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise, kuid samas ei olegi võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, st majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.

Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis/laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas sooviti toitlustamist või mitte. Juhul kui aga toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal vmt, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Juhul, kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa päevaraha piirmäära, siis ei teki erisoodustust.
(märts 2007)

2. Tööandja teeb töötajale reisikindlustuse ajaks, millal töötaja lähetati välisriiki. Kindlustatakse töötaja, kuid hüvitise saab tööandja. Nüüd maksab tööandja töötajale saadud kindlustushüvitise välja. Kas tööandjal tekib maksukohustus ja kui tekib, kas on tegemist erisoodustuse või isiku tuluga?

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 453 "Töölähetuste kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 7 kohaselt loetakse välisriiki lähetatu reisikindlustuse kulusid lähetusega seotud kuludeks.
Reisikindlustust võib sõlmida tööandja või töötaja ise. Kui selle sõlmib tööandja, siis märgib tööandja kindlustusjuhtumi hüvitamise avalduses, kellele ta hüvitise väljamaksmist soovib.
Kui ta märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks töötaja, maksabki kindlustusselts hüvitise otse töötajale ja tööandjale ei kaasne sellega täiendavaid maksukohustusi.
Kui tööandja märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks enda, makstaksegi hüvitis tööandjale. Kuna aga kindlustusjuhtum juhtus töötajaga, st tegelik kahju tekkis töötajal ja hüvitis makstakse töötaja kahjude korvamiseks, loetakse seda siiski töötajale makstud hüvitiseks. Antud juhul on tööandja ainult makse vahendaja ning sellega ei kaasne maksukohustust.
(detsember 2006)

3. Töötaja kasutab lähetuses kohapeal sõitmiseks rendiautot. Kuidas ja kas maksustatakse rendiauto kasutamist?

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrusele nr 453 "Töölähetuste kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" §-le 8 hüvitatakse lähetusülesande täitmisega seotud muid kulusid, milleks on ka linnasisesed sõidud, ainult kulu tõendava dokumendi alusel ja maksuvaba piirmäär on 35% välislähetuse päevaraha summast ja 100% riigisisese päevaraha summast.
Nimetatud määrusega ei ole sätestatud, millise transpordivahendiga peavad linnasisesed sõidud olema tehtud, seega ka rendiautoga tehud linnasiseseid sõite saab maksuvabalt hüvitada ülaltoodud tingimustel.
Kui lähetusel on mitu sihtkohta erinevates geograafilistes punktides ja rendiautot kasutatakse ühest lähetuskohast teise sõitmisel, on tegemist üldise sõidukuluga, millele piirmäära kehtestatud ei ole.
(oktoober 2006) 

4. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna ?

Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Päevaraha saab maksta juhul, kui lähetuskoht asub töökohast/piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud sõidukulude hüvitamist sõidupiletite alusel.
(veebruar 2006)

5. Töötaja töö tegemise kohaks töölepingus on Eesti Vabariik. Lähtuvalt töötamise sisust toimubki töö tegemine üle Eesti. Kui tööandja või töötaja teeb tööülesannete täitmiseks täiendavaid kulutusi, nt tasub sõidukulud või majutamise (olenevalt töö iseloomust), kas tehtud kulud kuuluvad maksustamisele kui erisoodustus?

Kui tulenevalt töö iseloomust teeb töötaja kulutusi, mis on otseselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks, siis vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lõikele 3 ei loeta füüsilise isiku tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Nimetatud kulude hüvitisi ei käsitleta ka erisoodustusena. Kui kulud teeb aga tööandja, siis on need tema ettevõtlusega seotud kulud.
Kulutusi tuleb hinnata eelkõige nende tööandja ettevõtluse jaoks vajalikkuse järgi ja kulude seotus ettevõtlusega peab olema tõendatav.
(mai 2006) 

6. Kas töölähetuse puhul majutuskulude hüvitamisel maksuvaba piirmäär arvutatakse summaarselt kogu lähetuses viibitud aja kohta või iga öö kohta eraldi?

Majutuskulude hüvitamisel jälgitakse maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi. Näiteks: välislähetuses oli dokumendi alusel ühe ööpäeva maksumus 1800 kr ja teise ööpäeva maksumus 2500 kr, seega võib ilma erisoodustuselt maksukohustust tekkimata hüvitada 3800 kr (1800 + 2000). Maksuvabastuse piirmäär on kuni 2000 kr ööpäevas.
(veebruar 2006)

7. Telliti välislähetuste pakett läbi turismifirma ning arvel on ainult üldsumma majutamise eest. Kuidas arvestada majutamise maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi?

Lähetuste määrus näeb ette, et majutamise piirmäära tuleb vaadata iga ööpäeva kohta eraldi, st et ka arve peab olema esitatud selliselt, et maksustamise aluseks olulised asjaolud on selles kajastatud. Kui arvel ei ole näidatud, mitme ööpäeva eest see on, siis peab tööandja hea seisma selle eest, et tal need andmed oleks. Sellisel juhul tuleb eraldi teha järelepärimine arve esitanud turismifirmale või lähetatu küsib hotellist arve.
(detsember 2006)

8. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, kuidas maksta päevaraha?

Ühe kalendripäeva kohta saab töötajale maksta vaid ühe päevaraha, kuna päevaraha on kehtestatud päeva kohta, mitte lähetuspäeva kohta. Juhul, kui ühe lähetuse puhul on tegemist välislähetusega, siis võib tasuda selle päeva eest kuni 500 krooni päevaraha.
(veebruar 2006)

9. Töötajale on vormistatud lähetus, kuid ta sõidab igal päeval lähetuse sihtpunktist koju tagasi. Kas võib hüvitada töötaja poolt esitatud sõidupiletid iga päeva kohta lähetuse sihtpunkti ja tagasi?

Lähetuse määruses ei ole sellist sõidukulude hüvitamist ette nähtud ja seega saab antud juhul maksuvabalt hüvitada töötajale päevaraha ja ühe sõidupileti lähetuse sihtkohta ja tagasi.
(detsember 2006)

10. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena kuni 35% ulatuses päevarahade summast ja kuidas see summa kindlaks määratakse?

35% arvutatakse lähetuses viibitud päevade päevarahade summast lähtudes (näiteks 4 x 500 x 0.35 = 700 kr), mida võrreldakse lähetuse ajal tehtud hüvitamisele kuuluvate kulutuste summaga kuludokumentide alusel. 35% arvutatakse lähtudes 500 kroonist ka juhul kui makstakse päevaraha alates 350 kroonist kuni 500 kroonini. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muud töötaja lähetusega seotud kulud, mille hulka ei kuulu töötaja isiklikud kulud (näiteks toitlustuskulud, muuseumi piletid, kingaparandus, riiete pesu, keemiline puhastus jms).
(veebruar 2006)

11. Kas muude hüvitatavate kulude (piirmäär 35% päevarahade summast) hulka loetakse ka sõidukulud lennujaama ja linna vahel?

35% piirmäära rakendatakse vaid linnasiseste sõitude kohta (see tähendab sõidud pärast lähetuskohta jõudmist). Eelnimetatud piiramäära ei rakendata sõidukulude hüvitamisel ka juhul, kui lennujaam asub linna territooriumil.
(veebruar 2006)

12. Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja töötaja kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas takso sõit arvestatakse 35% sisse või on tegemist sõidukuluga lähetuse lähtekohast kuni sihtkohani?

Juhul kui taksot kasutatakse välislähetusse sõitmisel näit lennu-, bussijaama, siis ei käsitleta tehtud sõidukulu 35% sees, vaid sõidukuluna. Kui taksot kasutatakse lähetuse ajal linnasisese transpordina, siis on tegemist kuluga, mis peab minema 35 % arvestusse.
(juuni 2006)

13. Töötaja teeb välislähetuses olles makseid oma krediitkaardiga (näit maksab hotelli). Kas selline kommertspanga ja Eesti Panga kursivahe on lähetusega seotud kulu, mis hüvitatakse?

Töötajale kompenseeritakse Eesti Panga päevakursi ja kommertspanga kursi vahe panga väljavõtte alusel, kus on näha kommertspanga kurss. Nimetatud hüvitist käsitletakse muu lähetusülesande täitmisega seotud kuluna ja hüvitatakse koos lähetuses tehtud ja lähetusega seotud muude kuludega 35% ulatuses välislähetuse päevaraha summast.
(detsember 2006)

14. Töötaja saadetakse töölähetusse. Tallinna lennujaama sõitmiseks kasutab ta tööandja sõiduautot, mis on lennujaama parklas kogu lähetuse aja. Kas parkimistasu on seotud lähetusega?

Jah. Selliste kulude puhul on tegemist töölähetuse sõidukuludega, millel piirmäär puudub ning ei ole vahet, kas lähetuses kasutatakse tööandja sõiduautot või isiklikku sõiduautot juhul, kui rakendatakse kulude hüvitamisel lähetuste määrust ja kõik kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel.
Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel tuleb tähele panna, et ühte ja sama tööeesmärkidel tehtud sõitu ei saa hüvitada topelt, st nii lähetuse kuluna kui ka Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164" Isikliku sõiduauto teenistus-, töö - ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel. Kulude hüvitamisel tuleb selgelt eristada, millise määruse alusel kulud hüvitatakse.
(september 2007)

15. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrus nr 453 "Töölähetuste kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 1 kohaselt saab lähetada töötajat ning juhtimis- ja kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liiget, prokuristi, asutajat, likvideerijat, audiitorit, revidenti, revisjoni komisjoni liiget, välismaa äriühingu filiaali juhatajat jt). Seega teise äriühingu töötajat lähetada ei saa.
Eraldi on kehtestatud kord sportlaste ja loovisikute lähetuskulude hüvitamisel.
Vt Muudatused spordiorganisatsioonide lähetuskulude hüvitamises alates 01.01.06 ja  
Muudatused lähetuskulude hüvitamise reeglites alates 01.07.05
(veebruar 2006)

16. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?

Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule töötajale hüvitatavate päevarahade suuruse, mille alusel kolmas isik otsustab, kas tema poolt makstavatelt päevarahadelt kuulub tulumaks kinnipidamisele või võib need maksuvabalt hüvitada.
(veebruar 2006)

17. Kas teisest riigist Eesti ettevõttesse/organisatsiooni saabunud isik loetakse tulenevalt lähetuse määrusest kolmandaks isikuks?

Ei. Töö- ning teenistuslähetuse kulude hüvitamise määruste alusel loetakse kolmandaks isikuks isikut, kes Eesti ettevõtte asemel kannab lähetuse kulud. Tulenevalt lähetuskulude hüvitamise korrast ning vastastikusel kokkuleppel hüvitab lähetusega seotud kulud, kas osaliselt või täielikult kolmas isik. Seega peab töötaja või teenistuja olema lähetatud Eesti tööandja poolt.
(detsember 2006)

18. Millise määraga maksta päevaraha, kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja ta saadetakse lähetusse, kas sellesse riiki, kus asub ta töökoht või Eestisse?

Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib tulumaksuseaduse § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.
(veebruar 2006)

19. Eesti tööandja töötaja töö tegemise koht on välisriigis. Ta on selles riigis resident ja maksab seal kõik oma maksud (näit Eesti äriühingu juhatuse liige). Eesti tööandja lähetab selle töötaja Eestisse. TuMS § 13 lõige 3 punkt 11 kohaselt lähetusega seotud väljamaksed hüvitatakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Kas Eesti tööandja jaoks on kohustus või võimalus hüvitada töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades või võib Eesti tööandja rakendada sellisel juhul TuMS § 13 lõige 3 punktis 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärasid?

TuMS § 13 lg 3 loetleb väljamakseid, mida ei maksustata tulumaksuga. Punktis 11 sätestatakse, et kui töö tegemise koht on välismaal, siis ei maksustata selles riigis kehtivates piirmäärades tehtud väljamakseid. Seega ei anna TuMS § 13 ettevõtjale võimalust valida, milliseid piirmäärasid ta kasutada soovib. Töö tegemise riigis kehtestatud lähetuse piirmäärade rakendamine on sätestatud selleks, et välisriigis töötaja saaks lähetuste puhul lähetustasusid samadel alustel, kui teised selle riigi töötajad.
(detsember 2006)

20. Eesti ettevõtte palgal oleva isiku töö tegemise koht on Soomes ja Soomest läheb ka lähetusse. Sellisel juhul kehtivad Soome lähetuse reeglid ja määrad. Üheks lähetusega seotud kulude kompenseerimise liigiks on isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis (0,4 eurot kilomeetri kohta ehk umbes 6 Eesti krooni). Kas siinkohal rakendatakse Eesti või Soome isikliku sõiduauto kasutamise maksuvabasid piirmäärasid?

Kui Soomes on kehtestatud lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis selliselt, siis tuleb maksustamisel lähtuda Soome reeglitest ja määradest.
(juuni 2006)

21. Kuidas hüvitada lähetuse sõidukulusid, kui sõidu kuupäevad lähetuskohta ja tagasi ei ühti lähetuse otsuses toodud lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadega?

Lähetuse kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse muuhulgas töölähetuse sihtkoht ja kestus. Sõidukulud lähetuskohta ja tagasi hüvitatakse lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadele.
Väga laialt kasutatakse olukorda, kus puhkus ühildatakse lähetusega ja puhkuselt saabutakse hiljem või minnakse varem, kui on lähetus. Sisuliselt sõidetakse puhkusele tasuta. Näiteks sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele. Tagasituleku pilet ei ole enam lähetusest saabumise vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab.
Juhul, kui lähetusse minekuks soetatakse soodsama hinnaga sõidupiletid nii, et nädalavahetus jääb sisse, vormistatakse üldjuhul ka lähetus vastavalt sõidupileti kuupäevadele. Samas ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on vahetult eelneval nädalavahetusel (või lähetus lõppeb reedel aga sõidupilet on pühapäeval). Kuna tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (ei maksta nädalalõpu eest päevaraha ega hüvitata majutust), mitte töötajale erisoodustuse andmisega võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetusele vahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel lähetusega seotud kuluks ja erisoodustust ei teki.
(juuni 2006)

22. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse alguse või lõpu kuupäevale. Kas ja kuidas on õigus hüvitada?

Määruse kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, siis tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks.
(veebruar 2006)

23. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta, sama seaduse § 26 punkt 6 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks  tingimuseks ja andmeteks – töö tegemise koht.

Tööandja poolt lähetuse vormistamise õigus ja kohustus tuleneb iga töötajaga sõlmitud töölepingust ja selles määratletud töö tegemise kohast.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määruse nr 453 ”Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord” § 2 sätestabki selle, et nimetatud määrust ei kohaldata töötajatele sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (edaspidi töökoha) vahel.

Kui töötaja/autojuhiga sõlmitud töölepingus on töö tegemise kohaks maakond/Eesti, siis maakonna/Eesti siseste vedude puhul ei ole alust lähetust vormistada ja sellest tulenevalt puudub ka võimalus päevaraha maksta. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks näiteks Haapsalu, siis on võimalik päevaraha maksta vaid juhul, kui lähetuskoht asub Haapsalust vähemalt 50 km kaugusel. Eelnimetatud määruse § 9 kohaselt teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale lähetusraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
(aprill 2005)

24. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?

Kuna Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrus nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" ei laiene mittetulundusühingu liikmetele, siis eelnimetatud määruse alusel lähetust vormistada ja kulusid hüvitada ei ole võimalik.

Seetõttu, juhul kui makstakse mittetulundusühingu liikmetele niinimetatud päeva- või toiduraha, siis selliselt väljamakselt kuulub tulumaks kinnipidamisele tulumaksuseaduse § 41 punkt 6 alusel nagu muult väljamakselt.

Alates 01.01.2004. a on täiendatud tulumaksuseaduse §- i 12 lõikega 3, mille kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (näiteks mittetulundusühingu) kasuks.
(veebruar 2004)

25. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?

Päevarahade maksmine toimub Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määruses nr 453 sätestatud korras ja tingimustel. Päevarahad antaksegi lähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
(mai 2002)

 

• Kas äripartneri toitlustamine komandeeringus olles on vastuvõtukulu, mitte muu komandeeringu kulu 35 % ulatuses?
  
  Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49-le.
  Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, linnasiseseid sõite, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrusele nr 453.
  (september 2004)
  
• Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?
  
  Päevarahade maksmine toimub Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määruses nr 453 sätestatud korras ja tingimustel. Päevarahad antaksegi lähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
  (mai 2002)

9. Erisoodustus - muu

1. Kas lillede soetamine tööruumide kaunistamiseks loetakse erisoodustuseks?

Kui lõikelilli/lillepotti on kasutatud kontoriruumi kaunistamiseks, ei saa olla tegemist erisoodustusega. Üldjuhul ei loeta kontoriruumide töökeskkonnale tehtud mõistlikke ja tavapäraseid kulutusi ka ettevõtlusega mitteseotud kuludeks.
(märts 2004)

2. Kas töötajale kingitud lilled on erisoodustus?

Tulumaksuseaduse § 48 lõige 4 sätestab erisoodustuse mõiste, mille kohaselt on erisoodustuseks igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

Lillede kinkimise puhul peaks tööandja hindama, kas tegemist on töötaja jaoks rahaliselt hinnatava hüvega või mitte. Kui tegu on rahaliselt hinnatava hüvega, on tegu erisoodustusega, kui aga rahaliselt hinnatavat hüve ei teki, ei ole ka erisoodustust. Näiteks lõikelillede saamine ei ole töötaja jaoks üldjuhul rahaliselt hinnatav hüve. Samas võib aga nt suure potilille kinkimine olla töötaja jaoks rahaliselt hinnatav, kui töötaja kasutab potilille edaspidi nt oma kodus sisustuselemendina.
(november 2007)

3. Ettevõte maksab alaealisele toetust/elatisraha kuni tema täisealiseks saamiseni. Alaealise ema oli kuni surmani ettevõtte töötaja. Tööandja maksab toetust surnud töötaja lesele, lastele vm perekonnaliikmele. Kas on tegemist erisoodustuse või annetusega?

Füüsilisele isikule makstavaid toetusi, olenemata sellest, millisel eesmärgil nad on makstud, käsitletakse tulumaksuseaduse § 12 tähenduses isiku tuluna ja üldjuhul kuulub tulumaks kinnipidamisele toetuse väljamaksja juures. Küsimuses esitatud isikutele makstavaid toetusi sotsiaalmaksuga ei maksustata, sest saajal puudub töösuhe.
Füüsilisele isikule tehtud sularaha väljamakseid üldjuhul tulumaksuseaduse § 48 tähenduses erisoodustusena ei käsitleta.
Erisoodustuseks loetakse väljamakseid, mis on tehtud üle rahandusministri või Vabariigi Valitsuse määrustest kehtestatud piirnormide, näiteks lähetuse päevarahad üle rahandusministri kehtestatud piirnormi. Samuti on erisoodustus, kui tööandja on loobunud töötajalt rahalise nõude, nt antud laenu, sissenõudmisest vmt.
(märts 2004)

4. Ehitusettevõte peab vajalikuks suunata oma töötaja õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonda, hoonete ehituse erialale. Ettevõte peab koolitust vajalikuks, kuna pärast eriala omandamist hakkab töötaja täitma keerukamaid tööülesandeid. Kokkuleppel töötajaga tasub tööandja 75% õppemaksust ja töötaja kohustub töötama ettevõttes pärast kooli lõpetamist vähemalt viis aastat. Kas õppemaksu tasumisel on tegemist erisoodustusega?

Tulumaksuseaduse § 48 lõige 4 sätestab, et erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale erisoodustuse tähenduses seoses töösuhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus § 1 määratleb, et Tallinna Tehnikakõrgkool on rakenduskõrgkool, kes tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. Seega, kui tegemist on töötaja õppimisega Tallinna Tehnikakõrgkoolis, et omandada kõrgharidus, on osalise õppemaksu tasumisel tööandja poolt tegemist tasemekoolituse, mitte tööalase koolituse kulude katmisega, seega erisoodustusega tulumaksuseaduse § 48 tähenduses.
(detsember 2006)

5. Äriühing rendib üheks kuuks korteri oma juhatuse liikmele. Ta peab kinni rendile andja renditulust tulumaksu ja maksab erisoodustuse tema poolt tasutud rendilt. Kuid äriühing peab tasuma rendile andjale ka tagatisraha, mis rendile andja poolt äriühingule tagastatakse kui korter vabastatakse. Kas ja kuidas maksustatakse tagatisraha?

Tagatisraha andmisel äriühingul maksukohustust ei ole. Tagatisraha võtab rendile andja võimalike kulude katteks, mida rentnik võib talle tekitada, näiteks ei maksa ära kommunaalmakseid korteris elatud aja eest, rikub korterit nii, et see vajab peale seda remonti vms. Kas tagatisraha maksustatakse või mitte, selgub peale rendilepingu lõppemist. Kui rendile andja tagastab äriühingule tagatisraha on kõik korras. Kui juhatuse liige lahkub korterist ilma kommunaalmakseid tasumata ja tagatisraha läheb nende kulude katteks, muutub tagatisraha erisoodustuseks selles kuus, millal rendile andja pidi selle tagastama.
Seega, kui rendileandja ei tagasta tagatisrahana antud summat või tagastab selle osaliselt, tuleb vaadata igat konkreetset juhtumit eraldi. Äriühing peab välja selgitama põhjuse, miks tagatisraha ei tagastata ja vastavalt sellele toimub ka maksustamine, st lähtuvalt majanduslikust sisust.
(november 2006)

6. Kas maksustamisel on vahet, kui kulutus tehakse firma omanikule (aktsionär, osanik vms) või kui firma omanik on ka selle firma juhtimis -või kontrollogani liige või töötaja?

Äriühingu omaniku tulu on dividend ja siinkohal ei ole maksustamisel vahet, kas ta on või ei ole samal ajal ka selle äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige või töötaja.
Muude füüsilisele isikule tehtud kulude osas on oluline, milline on juriidilise isiku ja füüsilise isiku vaheline seos ning maksustamisel lähtutakse sellest.
Kui äriühingu omanik on samal ajal ka § 48 lõikes 3 loetletud isik (töölepingu alusel töötav isik, juhtimis- või kontrollorgani liige, füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud ja töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik), siis tuleb maksustamisel lähtuda eelkõige sellest.
Näiteks kui äriühingu omanikule, kes on samal ajal ka juhatuse liige, tehti juubeli puhul kingitus, siis maksustatakse kingitus tulumaksuseaduse § 48 alusel. Kui äriühingu omanikule, kes ei ole § 48 lõikes 3 nimetatud isik tehti juubeli puhul kingitus, siis maksustatakse kingitus tulumaksuseaduse § 49 alusel.
(juuni 2006)

7. Firma A juht käis lõunat söömas ja arutamas koostöövõimalusi firma B juhiga. Samas on firma B juht firma A töötaja abikaasa. Kas toitlustusarvet käsitleda kui erisoodustust või vastuvõtukulu?

Tulumaksuseaduse § 48 lõike 6 kohaselt loetakse erisoodustuseks ka soodustused, mida tööandja annab sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötaja (vt p 1 nimetatud isikud) abikaasale, vanemale või lapsele. Äriühingu A juhi toitlustuskulu loetakse igal juhul erisoodustuseks. Äriühingu B juhi korral tuleb lähtuda sisust - kas tegemist oli tööalase nõupidamisega või tuleneb äriühingu B toitlustuskulu katmine siiski sellest, et tegemist on äriühingu A juhi abikaasaga.
(juuni 2006)

8. Kas firma peab erisoodustust kajastama kui omanik annab firmale intressita laenu?

Ei, kui füüsiline isik annab juriidilisele isikule laenu, ei ole mingil juhul tegemist erisoodustusega. Sellisel juhul tekib juriidilisel isikul kohustus füüsilise isiku ees ja laenu andja otsustab, kas ta annab laenu intressiga või ilma intressita.
Rahandusministri kehtestatud laenuintressi alammäär on kehtestatud tööandjale, kui ta annab oma töötajale laenu. Kui tööandja annab töötajale laenu alla rahandusministri kehtestatud alammäära, siis on erisoodustuseks antud laenult soodusintressi määra ja rahandusministri poolt kehtestatud intressimääraga arvutatud intressisumma vahe.
(juuni 2006) 

9. Kas käsunduslepingu alusel teenuse osutamiseks (nt koolitusel lektorina esinemine) tehtud kulud (nt transport, majutus, materjalikulu) saab teenust osutavale füüsilisele isikule maksuvabalt hüvitada? 

Käsundi täitmisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud saab käsundiandja maksuvabalt hüvitada tulumaksuseaduse § 12 lg 3 alusel. Soovitame hilisemate vaidluste ärahoidmiseks teenustasule lisanduvad eraldi hüvitatavad kulud käsunduslepingus eelnevalt kokku leppida, kuna võlaõigusseaduse § 628 lg 2 kohaselt on käsundiandjal kohustus hüvitada lisaks teenustasule ainult mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. 

Lisaks eeltoodule on vajalik märkida, et tulumaksuseaduse § 12 lg 3 rakendamine majutus- ja transpordikulude hüvitamisel on mõeldud eeskätt juhtudeks, kus kulutus on ühekordse iseloomuga ning kus isikuga töölepingut sõlmida ei ole mõistlik või isiku füüsilisest isikust ettevõtjana käsitlemine on administratiivselt koormav. Kui lektoriga sõlmitakse käsundusleping pikema perioodi peale (sarnane töölepinguga), ei pruugi olla majutus- ja transpordikulude maksuvaba hüvitamine õigustatud, vaid need on käsitletavad pigem erisoodustusena tulumaksuseaduse §48 mõttes kui tööle-koju-tööle sõidu või eluasemekulude hüvitamisena.

(jaanuar 2008)