1. Muudatused juriidilise isiku maksustamisel

1.1 Maksumäär 
Juriidilise isiku maksumäär on 2009. aastal jätkuvalt 21/79 (TuMS § 4 lõige 1¹).

1.2 Erisoodustuse hinna ülempiir
Erisoodustuste maksustamisel on tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir tõusnud 2000 kroonilt 4000 kroonile kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta (TuMS § 48 lõige 8).

1.3 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise (kui seda sõiduautot kasutatakse töö-, teenistus- või ametisõitudeks) maksuvaba ülempiir tõusis sõidupäeviku pidamisel 2000 kroonilt 4000 kroonile. Nõuded hüvitise maksmise ja arvestamise osas muutunud ei ole, samuti ei tõuse maksuvaba hüvitise piirmäär arvestuse mittepidamisel, see on jätkuvalt 1000 krooni.
(VV määrus 14.07.2006 nr 164)

1.4 Jaotatud kasumi maksustamine
Muutus TuMS § 50 lõige 2 ning alates 1. jaanuarist 2009 maksab residendist äriühing lisaks väljamakstud dividendidele ja kasumieraldistele tulumaksu ka aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Sissemaksena ei võeta arvesse kasumi arvelt peale 2000. aastat tehtud fondiemissiooni. Samas enne 2000. aastat tehtud fondiemissiooni käsitletakse äriühingusse tehtud sissemaksena ja seda topeltmaksustamise vältimiseks (TuMS § 61 lõige 34). Sissemaksete ja väljamaksete ning maksukohustuse arvestus hakkab toimuma TSD lisal 7.

Maksustamisel võrreldakse väljamakse üldsummat äriühingusse tehtud sissemaksete üldsummaga, mitte iga konkreetse isiku poolt osaluse soetamiseks tehtud sissemaksega. Viimati nimetatud juhul toimub maksustamine TuMS § 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras, st isikupõhiselt. TuMS § 15 lõikeid 2 ja 3 ei rakendata residendist äriühingutele.

Muudatuse tulemusena maksustatakse jaotatav kasum äriühingu tasandil sõltumata sellest, millises vormis kasum äriühingust välja võetakse, st maksustatakse kõik äriühingu omakapitali vähendavad väljamaksed omanikele.

1.5 Topeltmaksustamise vältimine — vabastusmeetod
Laiendatud on vabastusmeetodi kasutamist.
Alates 1. jaanuarist 2009 peab dividendide või muude TuMS-i § 50 lg 2 nimetatud väljamaksete saaja osalus dividende maksvas või väljamakseid tegevas äriühingus olema vähemalt 10% (kuni 31. detsember 2008 oli see 15%), et saadud, juba maksustatud tulu maksuvabalt edasi jaotada (ehk vabastusmeetodit kasutada).

Alates 2009. aastast saab äriühing vabastusmeetodit rakendada lisaks saadud dividendide arvelt väljamakstavatele dividendidele ka äriühingu saadud aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste maksustatud summa arvelt kõigile väljamakstavatele eelnimetatud väljamaksetele (TuMS § 50 lõige 1¹ punkt 5 ja § 50 lõige 2¹). Ehk vabastusmeetodiga on hõlmatud kogu äriühingu §50 lg 1 ja 2 sätestatud maksubaas.

Selleks, et kasutada vabastusmeetodit saadud aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summale, peavad olema täidetud alljärgnevad tingimused:

• ülalnimetatud väljamakse saaja osalus temale väljamakset tegevas äriühingus peab olema väljamakse saamisel vähemalt 10%
• ülalnimetatud väljamakse peab olema selle väljamakse tegija juures maksustatud, st nimetatud väljamakselt on tulumaks tasutud või väljamakse aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud ning selle kohta on olemas tõend
• ülalnimetatud väljamakse on saadud peale 1. jaanuari 2009, st et nimetatud väljamaksetele ei ole võimalik rakendada vabastusmeetodit tagasiulatuvalt (TuMS-i § 61 lõige 32).

1.6 Topeltmaksustamise vältimine — krediidimeetod
Oluliselt laienes TuMS-i § 54 lõige 5 ehk välismaal tasutud tulumaksu arvesse võtmine Eesti tulumaksukohustuse arvutamisel (ehk krediidimeetodi kasutamine topeltmaksustamise vältimiseks).

Äriühing või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht saab rakendada krediidimeetodit kõigile välisriigist saadud tuludele (kuni 31. detsembrini 2008 olid selliste tulude liigid piiratud), millelt on välisriigis tulumaks tasutud või kinni peetud. Siinkohal on oluline, et välisriigis tulumaksu tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik ning selle kohta on olemas tõend. Jätkuvalt ei saa tasutud või kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta rohkem kui Eestis kehtivas tulumaksumääras.

Tähele peab panema alljärgnevat:

• dividendidele, kasumieraldistele ja TuMS-i § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksetele rakendatakse krediidimeetodit, kui Eesti äriühingu osalus temale väljamakse teinud mitteresidendist äriühingus oli väljamaksmise ajal alla 10% (osaluse puhul vähemalt 10% rakendatakse vabastusmeetodit)
• muude saadud tulude puhul (näiteks intressid, litsentsitasud, rendi või üüritulu, kasu vara võõrandamisest vms) pole Eesti äriühingu osalus temale väljamakse teinud mitteresidendist äriühingus oluline
• TuMS § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksetele ja § 54 lõikes 5 nimetamata tuludele rakendatakse krediidimeetodit, kui see tulu on saadud pärast 1. jaanuari 2009. aastal.

Eelnimetatud muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks TuMS-i § 54 lõiked 53 ja 54, kuid litsentsitasudele ja intressidele, mis saadi enne 1. jaanuari 2009 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud TuMS-i sätteid.

1.7 Tõend omakapitalist tehtava väljamakse maksustamise kohta
TuMS-i § 50 lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud väljamaksete tegija on kohustatud väljamakse saajale tema nõudmisel andma tõendi talle maksustamisperioodil tehtud väljamaksete ja tasutud tulumaksu kohta hiljemalt väljamakse kuule järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil tuleb näidata saajale tehtud väljamakse kogusumma ning eraldada see osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on äriühingu tasemel maksustatud. Seda tõendit on väljamakse saajale vaja seepärast, et teada milline osa saadud väljamaksest on tema jaoks maksuvaba.
Tõendi vormi kehtestab rahandusminister(TuMS-i § 50 lõige 9).

1.8 Maksukohustus äriühingute ühinemisel, jagunemisel, ümberkorraldamisel
TuMS-i § 50 täiendati uute lõigetega 2² ja 2³.

Vastavalt § 50 lõikele 2² peab residendist äriühing, kes kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta maksma tulumaksu omakapitali osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
Juhul, kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eesti majandustegevuses, toimub maksustamine selle äriühingu juures, kellele omakapital üle anti. Sarnane maksustamise põhimõte säilib ka juhul, kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht.

Äriühingute Eestisisesel jagunemisel, ühinemisel ja ümberkorraldamisel maksustamine varasemaga võrreldes ei muutu.

Vastavalt § 50 lõikele 2³, kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.
Maksustamine toimub hiljem residendist äriühingu tasemel, kusjuures püsiva tegevuskoha vara käsitletakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena selles maksumuses, mis see oli Eestisse toomise hetkel.

1.9 Maksukohustus laenudelt, avanssidelt, ettemaksetelt
TuMS-is tunnistati kehtetuks § 51 lõige 4, mistõttu ei maksa residendist äriühing enam tulumaksu kalendrikuu jooksul temaga seotud füüsilistele isikutele väljamakstud laenudelt, avanssidelt ja ettemaksetelt, olenemata sellest kui palju selliseid väljamakseid tehti. Seetõttu puudub vajadus ka selle sätte alusel tulumaksu ümberarvestuseks TSD deklaratsioonil.

Juhime tähelepanu sellele, et vaatamata § 51 lg 4 kehtetuks tunnistamisele, võib tekkida juriidilisel isikul siiski maksukohustus juhul, kui eelnimetatud väljamakseid tehakse seotud isikutele turuhinnast erineva hinnaga (nn siirdehinnaga, § 50 lg 4 - 8) või kui need väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud (§ 51, 52).

Juhul, kui maksumaksja on varasematel aastatel TuMS-i § 51 lg 4 alusel tulumaksu maksnud ning nüüd maksukohustus ära langeb (st maksustatud avanss, laen või ettemaks tagastatakse), saab maksuhaldurilt avalduse alusel (mitte TSD deklaratsiooni alusel) enammakstud tulumaksu tagasi taotleda.

1.10 INF deklaratsiooni esitamine 
Muudeti TuMS-i § 56, milles täpsustatakse äriühingu tasemel maksubaasi laienemisega seotud omakapitali vähendavate väljamaksete deklareerimine. Sisuliselt toimub kuni 31. detsembrini 2008 kahe kehtiva deklaratsiooni INF 1 ja INF 13 ühendamine üheks vorm INF 1-ks.

1.11 Rakendussätted

• TuMS-i § 60 lõikes 1 sätestatud tulumaksu enammakset laiendatakse lisaks TuMS-i § 50 lõikes 1 nimetatud väljamaksetele ka § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksetele
• TuMS-i § 61 lõiked 25, 26, 27, 28 on täpsustava sisuga TuMS-i § 50 lõigetes 1 või 2, § 53 lõikes 4, § 54 lõikes 5 sätestatud väljamaksetelt arvutatud maksukohustuse maksuvähenduse rakendamiseks.

2. Muudatused füüsilise isiku maksustamisel

2.1 Maksumäär ja üldine maksuvaba tulu
Maksumäär ja maksuvaba tulu 2009. aastal ei muutu, seega maksumäär on jätkuvalt 21% ning maksuvaba tulu 27 000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus (TuMS-i § 4 ja 23).

2.2 Täiendav maksuvaba tulu kuni 17-aastase lapse kohta 
Muudeti TuMS-i § 23¹ punkti 1, mistõttu 2009. aastal (ehk 2010. aastal tuludeklaratsiooni esitades) võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik (perekonnaseaduse tähenduses), kes peab üleval alaealist last, maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta, alates teisest lapsest. 2008. aastal sai täiendava maksuvaba tulu alates esimesest lapsest.

2.3 Äriühingu poolt jaotatud kasumi maksustamine füüsilise isiku tasandil
Muudeti § 15 lõikeid 2 ja 3.

2.3.1 Tulumaksuseaduse § 15 lõike 2 järgi maksustatakse füüsilise isiku tasandil tulumaksuga aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2¹ teises lauses sätestatut.

Seega füüsilise isiku tasemel maksustatakse äriühingu omakapitali väljamakse see osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust ja mida ei ole või mille aluseks olevat kasumiosa ei ole äriühingu tasemel tulumaksuga maksustatud. Äriühingu tasandil juba maksustatud summat füüsilise isiku tasandil topelt ei maksustata.

Maksukohustus tekib füüsilise isiku tasemel eelkõige siis, kui osalus äriühingus on omandatud mitterahalise sissemaksega ning mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumus on olnud väiksem kui äriühingu omakapitalist tehtud väljamakse ning (osa või kogu) väljamakse on äriühingu tasandil maksustamata. Füüsilise isiku tasemel maksustatakse omakapitalist saadud väljamakse näiteks siis, kui mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumus on väike või see puudub, näiteks kui vara on saadud kinkimise või pärimise teel. Samuti tekib maksustatav tulu siis, kui osalus omandati varaga, mille soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust ja seda ei ole maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, sest osaluse soetamismaksumuseks loetakse sel juhul null. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumus ei ületa äriühingu omakapitalist tehtud väljamakset, mida on vähendatud äriühingu tasemel maksustatud väljamakse osa võrra, siis füüsilise isiku tasemel maksustatavat tulu ei teki.

Kui füüsiline isik omandas osaluse äriühingus rahalise sissemaksega ning omakapitalist saadud väljamakse ei ületa rahalist sissemakset, siis füüsilisele isikule maksustatavat tulu ei teki. Samuti ei teki füüsilisele isikule maksustatavat tulu, kui omakapitalist saadud väljamakse on osaluse omandamisel tehtud sissemaksest suurem, kuid väljamakse ja sissemakse vahe on maksustatud äriühingu tasemel. Maksustatav tulu tekib füüsilisel isikul eelkõige siis, kui omakapitalist saadud väljamakse, millest on äriühingu tasemel maksustatud osa maha arvatud, on suurem kui osaluse omandamisel tehtud sissemakse.

2.3.2 TuMS-i § 15 lõike 3 kohaselt maksustatakse tulumaksuga juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2¹ teises lauses sätestatut.

Seega füüsilise isiku tasemel maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust ja mis ei ole äriühingu tasemel tulumaksuga maksustatud.

Likvideerimisjaotise maksustamisel füüsilise isiku tasemel kehtivad samasugused põhimõtted, kui äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete maksustamisel (vt punkt 2.3.1).

2.3.3 Füüsilise isiku maksustatava tulu kujunemine.
Füüsilise isiku nõudmisel annab äriühing omakapitalist tehtud väljamaksete kohta tõendi. Tõend antakse väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ning väljamakse see osa mis on või mille aluseks olev kasumiosa on äriühingu tasemel tulumaksuga maksustatud. Äriühingu osaluse soetamismaksumus tuleb inimesel endal deklareerida kuludokumentide alusel. Osaluse soetamismaksumusest oleneb, kas füüsilise isiku tasemel tulu maksustatakse või ei maksustata.

2.4 Muudatused kogumispensionide maksustamisel
TuMS-i § 20¹ ja 21 lg 3¹ on muudetud alates 14.11.2008, vt RTI, 48, 269.

Kohustuslikust pensionifondist tehtavate väljamaksete maksustamise osas sisulisi muudatusi pole, kuid alates 14. novenmbrist 2008 on kõik maksustatavate väljamaksete saajad loetletud TuMS-i § 20¹. Täiendava maksustatava väljamakse saajana on lisandunud „kindlustatud isik”, kellele varasemalt ei olnudki võimalik II pensionisambast väljamakseid teha.

TuMS-i § 21 lg 3¹ on täpsustatud, et vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel arvestatakse 5-aastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute väärtpaberikontole kandmisest arvates.

Oluliselt on aga muudetud eelnimetatud tähtaja arvestamist päritud osakute puhul. Muudatuse tulemusel, kui vabatahtliku pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse eelnimetatud tähtaega osakute pärija väärtpaberikontole kandmisest arvates. Varasemalt arvestati pärimise puhul 5-aastast tähtaega osakute omandamisest pärandaja poolt.

3. Muudatused mitteresidendi maksustamisel 

3.1 TuMS-i § 29 lg 51 tunnistatakse kehtetuks 
Alates 1. jaanuarist 2009 ei maksa mitteresident tulumaksu tulumaksuseaduse § 29 lg 5¹ alusel, seega temale residendist äriühingus kuulunud osaluse (aktsiad, osad või osamaks) kasult (turuhinnalt, millest on maha lahutatud soetamismaksumus), kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ja ta lõpetab majandustegevuse Eestis. Edaspidi toimub maksustamine sellises olukorras registrist kustutatava Eesti äriühingu tasandil (TuMS-i § 50 lg 2²).

Mitteresidendist saaja tuluna maksustatakse vaid mitterahalise sissemakse ja turuhinna vahe väljamaksel.

3.2 Dividendidelt tulumaksu kinnipidamine 
TuMS-i § 29 lg 8 alusel ei maksa mitteresidendist juriidilised isikud Eestis residendist äriühingult saadud dividendilt tulumaksu, olenemata osalusest dividendi väljamaksvas residendist äriühingus (maksuvabastuse tingimus oli kuni 31. detsembrini 2008, selline osalus pidi olema üle 15%). Seega Eesti dividendi väljamaksjal kaob dividendilt tulumaksu kinnipidamise ja deklareerimise kohustus.

3.3 Kinnipeetava tulumaksu määrad 
Alates 1. jaanuarist 2009 on TuMS-i § 43 lg 1 p 2 kohaselt kinnipeetava tulumaksu määr 10% mitteresidendile makstavalt:

• litsentsitasult
• sportlase ja kunstniku Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti eelnimetatutele Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult
• Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult

Kuni 31. detsembrini 2008 oli nimetatud kinnipeetava tulumaksu määr 15%, seega tulumaksu määr väheneb. Maksulepingu olemasolu korral tuleb tulumaksu kinni pidada vastavalt selle riigiga sõlmitud lepingule. Reeglina on litsentsitasudele maksulepingutes sama määr, vaid seadme rendi korral võib maksulepingus olla lubatud tulumaksu määr veelgi soodsam (5%). Seega väheneb vajadus residentsustõendite järele maksulepingu kohaldamiseks.

3.4 Topeltmaksustamise vältimine 
Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht saab juurde maksuvabastusi ja -soodustusi sarnaselt residendist äriühinguga. TuMS-i § 53 lg-s 41 sätestatud maksuvabastuste tingimustes asendatakse osaluse määr dividende maksvas või TuMS-i § 50 lg 2 nimetatud väljamakseid tegevas äriühingus 10%-ga senise 15% asemel.

Uus, seadusesse alates 1. jaanuarist 2009 lisatud TuMS § 53 lg 4⁷ laiendab maksuvabastust TuMS-i § 53 lg-s 4¹ ning 4² tingimustel ka juhuks, kui mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht teeb väljamakseid, mille aluseks on püsiva tegevuskoha kaudu saadud väljamaksed teise äriühingu omakapitalist.

Mitteresidendist juriidiline isik, kes on registreerinud Eestis püsiva tegevuskoha saab Eestis TuMS-i § 53 lg 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sama väljamakse aluseks olnud summalt tasutud tulumaksu ka juhul, kui väljamakse aluseks on lisaks senikehtinud dividendi puhul ka TuMS-i § 50 lg 2 nimetatud väljamaksed omakapitalist või muu maksustatud tulu.