1. Kas preventiivne tegevus töötajate tervise heaks on erisoodustus?

Vastus: Kui see ei tulene töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis loetakse see erisoodustuseks, kui sellest tekib töötajale hüve.

2. Kui ettevõtja investeerib oma töötajate tervisesse rohkem, kui seadus seda ette näeb, kas siis on tegemist erisoodustusega? 

Vastus: Jah on erisoodustus, kui tekib töötajale hüve.

3. Kas riskianalüüsi ja tegevuskava olemasolu ettevõttes on absoluutselt vajalik töökeskkonna ja töötajate tervise edendamise kulude tegemisel, et neid ei käsitletaks erisoodustusena või lähtutakse maksustamisel ikkagi tervest mõistusest ja ettevõtte tegevusala omapärast?

Vastus: Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 kohaselt loetakse kulutus ettevõtlusega seotuks juhul kui see kulutus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tervest mõistusest lähtutakse igal juhul, kuid kuna töötervishoid on spetsiifiline ala, siis selles valdkonnas on otsustajaks vastava ala spetsialist (töötervishoiuarst), mitte maksuametnik.

4. Kui töötervishoiuarst soovitab töötajale näiteks lihaseid lõdvestavaid harjutusi ja tööandja otsustab maksta kinni töötaja ujulakaardi, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Tuleb lähtuda kulu tegemise eesmärgist. Kui on tegemist üldist laadi ennetava tegevusega, siis kuulub ujulakaardi maksumus erisoodustusena maksustamisele. Kui on aga tegemist töötajale määratud protseduuridega, siis maksustamisele ei kuulu. Hea tava näeb ette, et arst määrab ravi arusaadavalt (ravi kestus, protseduuride arv jne) nii, et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad. Tööandja peab kulude hüvitamiseks aru saama kulu vajalikkusest ja seosest tema ettevõtlusega.

5. Kui tööandja täidab seadusest tulenevaid töötajate tervise kontrolli ja taastuse kohustusi, nt vaktsineerib töötajad gripi vastu ilma töötervishoiuarsti soovituseta, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 kohaselt loetakse kulutus ettevõtlusega seotuks juhul kui see kulutus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 on tööandja kohustatud viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatak välja töökeskkonna ohutegurid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 kohaselt kuuluvad bioloogiliste ohutegurite hulka bakterid, viirused, seened jm bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 05.05.2000.a määrusega nr 144, mille § 6 lg 3 kohaselt peab tööandja konsulteerima töötervishoiuarstiga töötaja vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle.

6. Kas Maksu- ja Tolliamet käsitleb prillide hüvitamist tööandja poolt oma töötajale erisoodustusena?

Vastus: Tööandja võib töötajale kompenseerida kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt arvutiga tööks sobivad läätsed) soetamismaksumust maksuvabalt juhul, kui tööandja poolt on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

• riskianalüüsist tulenevas tegevuskavas on sätestatud abinõud kuvariga töötamisest tekkiva nägemisteravuse vähendamise ennetamiseks;
• täidetud on Vabariigi Valitsuse 15.11.2000. a määruse nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" toodud vastavad tingimused;
• tööandja suudab tõendada, et kuvariga töötamiseks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid töötajate poolt tööga mitteseotud tegevuseks ei kasutata;
• töötajad on silmade kontrolli läbiviimiseks suunatud töötervishoiuarsti poole, kellega tööandjal on sõlmitud leping.

Nimetatud abivahendite soetamismaksumust saab maksuvabalt hüvitada juhul kui nende tegemise kohustus tuleneb seadusest või muudest normatiivaktidest, abivahendite valik, maksumus ja kasutamine on tööandja poolt reguleeritud ning kulu on vajalik töötaja tervisekahjustuse vältimiseks.
Kui kuvariga tööks ette nähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumust saab maksuvabalt hüvitada vaid osaliselt vastavalt tulumaksuseaduse § 32 lg 3 sätestatud põhimõtetele. Tööga mitteseotud kulutuste osa loetakse erisoodustuseks juhul kui töötaja seda osa tööandjale ei hüvita.

Juhime tähelepanu sellele, et silmaoperatsioon ei ole nägemisteravust korrigeeriv abivahend, vaid kirurgiline lõikus/toiming, mistõttu sellise kulu hüvitamisele maksusoodustus ei laiene
(juuli 2002, täiendatud märts 2008)

7. Kas töötajate tervisekontrolli kulud võib olenemata summa suurusest kuludesse kanda ja erisoodustusmaksu mitte tasuda?

Vastus: Seadus ei sätesta tööandja korraldatud töötajate tervise kontrollimise piirmäärasid, küll aga piirab ära kohustused. Kulutuse seos ettevõtlusega peab olema põhjendatud ning dokumentaalselt tõendatud.
(detsember 2006)

8. Kuvariga töötamise määruses on kirjas, et juhul kui töötaja nägemisteravus on vähenenud, on tööandja kohustatud hüvitama prillide maksumuse. Reaalne elu on selline, et mitte ainult silmade nägemisteravus ei vähene, vaid kasutuses olevad prillid muutuvad ajaga kasutamiskõlbmatuks - kriibitakse, purunevad, tuhmuvad jms. Kuidas toimub prillide eest hüvitamine tööandja poolt, kui töötervishoiuarst nõuab uute prillide ostmist, kuid silmade nägemisteravus ei ole muutunud?

Vastus: Töötervishoiuarst saab oma otsusega teha tööandjale töötajate tervise kontrolli tulemusena ettepanekuid ja soovitusi, kuid tööandja täidab neid soovitusi vastavalt oma võimalustele.
Tööandja peab hüvitama töötaja prillide maksumuse juhul kui töötaja nägemine on tööandja juures töötades halvenenud. Kui tööruumid on nõuetekohased ja töötaja nägemine püsib samal tasemel ei ole tööandjal kohustust uute prillide maksumust hüvitada. Ka juhul kui miinusnägemine vananedes väheneb (st ealiste iseärasuste, mitte töötaja tegevuse tõttu), puudub tööandjal kohustus uusi prille töötajale kinni maksta.
Tööandjal on tööruumide nõuetekohase sisustamise kohustus - ergonoomiline töölaud ja tool, õige valgustus, korralik kuvar jne. Kui tööandja on taganud töötajale nõuetekohase töökeskkonna, ei ole ta kohustatud veel täiendavalt hüvitama uute prillide maksumust, kui töötaja nägemine tema juures töötades ei ole halvenenud. Prillid on töötaja omad ja ta peab ise nende korrasoleku eest hoolt kandma.
(oktoober 2006)

9. Kas töötajatele joogivee ostmine ja joogiautomaadi rent on erisoodustus?

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §11 lg 8 kohaselt peab tööandja tagama töötajatele nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Maksustamisel ei oma tähtsust, kas tööandja tagab joogivee voolava veega kraanist või veeanumatest, oluline on, et tegu on nõutele vastava joogiveega.

Seega töötajatele kvaliteetse joogivee tagamine ei ole erisoodustus, samuti nagu jooginõude soetaminegi. Kuid maksuvabastus ei laiene maitsestatud veele , kuna Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” tulenevalt on kvaliteetne joogivesi (ebatavalise) värvuse, lõhna ja maitseta vesi.

Joogivee automaadi rent, nagu ka kohviautomaadi rent, on ettevõtlusega seotud kulu ja maksustamisele ei kuulu. Kui tööandja maksab kohviautomaadis kasutatava joogi eest, siis on tegemist erisoodustusega. Kui töötajad maksavad joogi eest ise, siis erisoodustust ei ole.
(november 2007, täiendatud märts 2008) 

10. Äriühing rendib oma töötajatele kasutamiseks kuumajoogiautomaate, samuti on büroohoones töötajatele ettenähtud söökla, mille köögitehnika on renditud. Kas tasutud rendimaksete puhul on tegemist erisoodustusega?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt loetakse olmeruumiks ka einestamisruumi ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad töötajate olmeruumid (sh einestamisruum) olema sisustatud. Seega kuumajoogiautomaatide ja söökla köögitehnika renti ei saa käsitleda erisoodustusena. Kui tööandja maksab joogiautomaatides kasutatava joogi eest, siis on tegemist erisoodustusega. Kui töötajad maksavad joogi eest ise, siis erisoodustust ei ole. Samuti ei ole erisoodustus külmikute, mikrolaineahjude vms soetamine.
(juuni 2006)