Klientidele esitatavad arved peavad vastama raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile kehtestatud nõuetele. Vastavalt nimetatud paragrahvile on üheks algdokumendile esitatud nõudeks tehingu majandusliku sisu kajastamine. Olenevalt sellest, kuidas kajastatakse koolitusega seonduvaid kulutusi kliendile antaval arvel, sõltub ka maksustamine.
- Kui arvel näidatakse kogu osutatav teenus koolitusena, siis kliendil endal maksukohustust ei teki, kuid koolitusteenust pakkuv ettevõte maksab koolitusest osavõtjatele pakutava kohvi ja toitlustamise pealt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 49 (vastuvõtukulud), arvestades maksuvabastuse piirmääradega.
- Kui arvel näidatakse eraldi "koolitusteenus" ja "toitlustamine", mida lisaks koolitusele pakutakse, siis kliendi juures töötajate koolitamisega seotud kulud maksustamisele ei kuulu, küll aga läheb erisoodustusena maksu alla töötajatele pakutava kohvi ja toitlustamise kulu. Koolitusteenuse pakkujal sel juhul maksukohustust ei teki.
(juuni 2003)
2. Kuidas toimub bensiini eest tasutud summa kandmine ettevõtlusega seotud kuludesse, kui tangiti automaattanklas ning tanklast saadud tšekil puuduvad tehingu osapoolte rekvisiidid ja allkirjad?"
Raamatupidamise algdokumendid peavad olema sellised, et tehingu teine pool (antud juhul müüja) on identifitseeritav vastavalt raamatupidamisseaduse § 7. Kui dokument identifitseerimist ei võimalda, kuulub nimetatud dokumendi alusel makstud summa tulumaksuga maksustamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3. Vastavalt raamatupidamisseaduse § 6 lg 2 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites. Seega peab dokument olema vormistatud nii, et dokumendil oleks selge ka ostja, kes näitab tehtud kulutusi oma raamatupidamises. Tehingu teise osapoole (ehk ostja) andmete lisamine ja allkirjastamine ostja enda poolt on lubatud.
(juuni 2003)
3. Äriühingule tehti trahv. Lisaks trahvile tuleb äriühingul tasuda ka trahviga seotud menetluskulud. Kuidas käsitleda menetluskulusid?
Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1. Kui tasutud trahv on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis selle trahviga seotud menetluskulud on ka ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõige 2 punktile 5 kui ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmine.
(oktoober 2006)
4. Kas võib tekkida ettevõtlusega mitteseotud kulusid, kui üks äriühing annab teisele äriühingule laenu kas intressita või madalama intressiga, kui on sätestatud võlaõigusseaduse § 94 lg 1. Kas võib arvestada erisustega omavahel seotud äriühingute vahel?
Tulumaksuseaduse alusel toimub väljamaksete ja kulude maksustamine tulumaksuga muuhulgas ka siis, kui nimetatud väljamaksed ja kulud ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega.
Äriühingu poolt laenu andmise ettevõtlusega seotuks või mitteseotuks kvalifitseerimisel lähtub maksuhaldur eelkõige sellest, kuidas on laenu andmine seotud laenuandja ettevõtlusega. Siinkohal ei ole oluline, kas laen on antud seotud isikule või mitte. Võlaõigusseaduse § 397 lg 1 kohaselt tuleb kutse- ja majandustegevuses antud laenult tasuda intressi. Sellest tulenevalt on laenu andmine üldjuhul ettevõtlusega seotud, kui laenu andmisega teenitakse tulu. Tulu võib teenida nii intressina kui ka muul moel. Intressi puudumine iseenesest ei muuda laenu ettevõtlusega mitteseotuks, mitteseotuks muudab laenu asjaolu, et see ei teeni äriühingule tulu.
Vastavalt VÕS § 397 lg 2, kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Samas, Maksu- ja Tolliamet ei ole pädev nõudma VÕS § 94 lg 1 täitmist ning ainuüksi selle sätte täitmata jätmine iseenesest maksukohustust kaasa ei too.
Juhul kui laen on antud seotud isikule, tuleb lisaks tähele panna tulumaksuseaduse § 50 lg 4 ja 5, mille kohaselt, kui laen ei ole antud turutingimustel (üldjuhul on selleks turutingimustest madalam või kõrgem intress), võidakse maksustada maksumaksja saamata jäänud tulu või liigselt tehtud kulu. Vaata lisaks ka siit.
Kui laenu andmine ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, siis kuulub laen väljaandmise kuul maksustamisele vastavalt § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 (laenu andmine on nõudeõiguse kui vara soetamine). Siinjuures on maksumaksjal kasulik teada ka tulumaksuseaduse § 54 lg 6, s.t kui langevad ära § 52 lõikes 2 sätestatud maksustamise aluseks olevad asjaolud (laen tagastatakse äriühingule), siis on maksumaksjal õigust teha tulumaksu ümberarvestus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist.
(november 2007)
5. Kinnistu omanik soovib arendada talle kuuluvat kinnistut – kehtestada detailplaneeringu, ehitada sinna hooned (kõik on seotud kinnistu omaniku ettevõtlusega). Kohalik omavalitsus, kelle territooriumil kinnistu asub, on nõus detailplaneeringu kehtestama ainult siis, kui kinnistu omanik tasub kohalikule omavalitsusele sotsiaalobjektide arendamiseks teatud tasu. Kas sellise tasu maksmine on ettevõtlusega seotud või mitteseotud kulu?
Seoses kinnistu detailplaneeringu kehtestamise või muutmise, samuti ehitusloa väljastamisega kohalikule omavalitsusele vastava lepingu/kokkuleppe alusel sotsiaalobjektide arendamiseks tasu maksmisel on tegu ettevõtlusega seotud kohustuste täitmisega ja seega ei kuulu eelnimetatud väljamakse tulumaksuga maksustamisele.
(veebruar 2008)
6. Kas klientidele, koostööpartneritele kingitavad lõikelilled on ettevõtlusega seotud ja mittemaksustatav kulu?
Üldjuhul jah, kuna need ei kujuta endast saaja jaoks rahalist hüve (kui lill on aga näiteks saaja jaoks rahalist väärtust omav potitaim, siis on tegu kingitusega).
Juhime tähelepanu ka sellele, et kui lisaks lilledele/koos lilledega antakse üle veel midagi, millel on saaja jaoks rahaline väärtus (nt kommikarp, veinipudel jne), siis need (lisa)asjad on käsitletavad kingitusena (või reklaamkingitusena, olenevalt asja iseloomust).
