Kreeditarve teema oli ja on ka praegu Eestis teravamalt päevakorras alates 2019. aasta kevadest. Siis valmistas rahandusministeerium ette käibemaksuseaduse (KMS) muudatuse, millega sooviti laiendada seaduses kreeditarve tegemise aluseid olukorras, kus kauba ostja või teenuse saaja ei tasu kauba või teenuse eest.
Tõnis Elling, juhtiv maksunõustaja ja käibemaksuekspert, Ernst&Young
Foto: erakogu
Muudatusettepanek oli tingitud sellest, et Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohtu) praktika rõhutas, et liikmesriikide seadustes peab see võimalus olemas olema. 2019. aasta kevadel jäi see teema Eestis seisma, sest valitsus otsustas selle eelnõu ootele panna, kuna sellel oleks olnud liiga suur mõju eelarve laekumistele.
Nüüd oleme kolm kuud elanud erilistes tingimustes ja kreeditarvete teema on aktuaalsem...
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.