Võib kõlada klišeena, kuid just endast tuleb olukorra analüüsimist alustada. Lihtsam on teinekord küll otsida süüdlasi kaugemalt. Olgu selleks siis ebaõiglane juht, ambitsioonikamad kolleegid, liig kiirelt tõusev majandus või isegi valitsus. Kuid kui me ise enda edu/ebaedu eest vastutust ei võta, ei tee seda keegi teine meie eest. Küsimus on selles, kas me oleme valmis tõele otsa vaatama ning vastavalt...
Kuidas küsida suuremat palka?
Kui mõelda palgaküsimusele enda tutvusringkonnast lähtuvalt, siis mis meile kohe meenub? Kas kuuleme rohkem edusammudest ning kogemustest karjääriredelil või pigem nurinat ebaõiglaselt väikese palga ja suure töökoormuse üle? Ja nüüd tõmbame fookuse päris kitsaks: kuidas on lood minu endaga?