Kui asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri, tehes üürileandjale vastavasisulise avalduse.
Sihtotstarbeline kasutamine tuleneb üürilepingust, kus on üldjuhul ruumide kasutamise otstarve kokku lepitud. Näiteks on kokku lepitud, et üüripinda kasutatakse spordiklubina. Eriolukorrast tulenevalt on paljudes valdkondades teenuse osutamine ajutiselt ära keelatud. Suletud on ka spordiklubid, seega ei ole üürnikul võimalik ruume spordiklubina kasutada. Seega võiks üürnikul olla alus nõuda üüri alandamist. Üürnik peab takistusest (või ka muudest puudustest, mis ruumidel esineda võivad) üürileandjat viivitamatult teavitama.
Avaldus on ühesugune nii äripinna kui eluruumi korral, kuid eriolukorra kontekstis on tõenäolisem äripinna kasutamise takistus.
Tähele tuleb ka panna, et tegemist on Eestis uudse olukorraga ning kohtupraktika puudub.
Üürnikul on eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks vaja üüritud eluruumis temaga koos elava abikaasa nõusolekut, mis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Üürnik võib üürilepingu üles öelda järgmistel alustel:
- kui üüripinnale on tekkinud lepingu kehtivuse ajal puudus või selle lepingujärgne kasutamine on takistatud.
- kui üürileandjast tuleneval põhjusel ei ole võimalik üüritud ruume kasutada
- kui eluruumide seisukord on tervisele ohtlik
- kui on muu mõjuv põhjus
Üürniku pankroti korral üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatise teatist võib üürileandja nõuda. Selleks tuleb anda ka mõistlik tähtaeg. Mõistlik tähtaeg sõltub konkreetsest lepingust, näiteks üüri ja kõrvalkulude suurusest, varasemast maksekäitumisest jne. Tagatise mitte tasumisel on üürileandjal õigus leping etteteatamistähtaegu järgimata üles öelda.
Üürileandja poolt ülesöeldud tähtajatu eluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama üürikomisjonile või kohtule taotluse 30 päeva jooksul lepingu ülesütlemise teate saamisest. Üürikomisjoni või kohtumenetluse ajal kehtib üürileping edasi senistel tingimustel, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti.
Üürikomisjoni pädevus rahaliste nõuete osas on piiratud 3200 euroga, suuremate nõuetega tuleb pöörduda kohtusse.
Samuti tuleb avaldusele lisada üürniku väiteid kinnitavad tõendid (sh üürileping) ning juriidilisest isikust üürileandja puhul registrikaardi ärakiri.
| Näidis | Laadi alla |
| Avaldus elu- või äripinna üürisumma vähendamiseks |  |
| Avaldus eluruumi üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võlaõigusseaduse § 317 järgi | |
| Avaldus eluruumi üürilepingu pikendamiseks | |
| Avaldus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võlaõigusseaduse § 279 lg 1 järgi | |
| Avaldus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võlaõigusseaduse § 313 lg 1 järgi | |
| Avaldus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võlaõigusseaduse § 314 lg 1 järgi | |
| Avaldus üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks | |
| Teatis üüri ja kõrvalkulude tagatise maksmise osas | |
Näidised koostas juhtivpartner/vandeadvokaat Keijo Lindeberg advokaadibüroost LINDEBERG. Näidised on kättesaadavad ajakirja RUP tellijatele.
