Raha maksmisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda nii juriidilisest kui ka eraisikust võlgnikult viivitusintressi ehk viivist. Viivis määratakse tavaliselt kindlaks võlgnetavalt rahasummalt protsendina kas kalendriaastas või kalendripäevas, mõnikord ka protsendina kalendrikuus.
Elise Vasamäe, vandeadvokaat, partner, viivisekalkulaatori autor, Aavik & Partnerid Advokaadibüroo
Foto: erakogu
Kui poolte vahel ei ole kohaldatavas viivisemääras lepinguga kokku lepitud, siis rakendub seadusjärgne - so võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lõikes 1 ette nähtud viivisemäär. Seadusjärgne viivisemäär koosneb kahest komponendist:
- viiteintressimäärast (VÕS § 94) ning
- lisaintressimäärast.
Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 kohaselt on lisaintressimäär 8% aastas. On oluline silmas pidada, et...
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.