Lepingus saab kokku leppida, kas rentnikul on lubatud seadet kolmandatele isikutele kasutamiseks anda või mitte. Ka juhul, kui seadme kolmandate isikute kasutusse andmine on lubatud, vastutab rentnik rendileandja ees seadme säilimise ja korrashoiu eest.
Seadme hoolduse ja remondi ning seonduvate kulude osas eeldatakse üldjuhul, et vastav kohustus on rentnikul. Rendileandja vastutab hoolduse ja remondi eest ning kannab vastavad kulutused tavaliselt olukorras, kus tegemist on lühiajalise rendilepinguga ning sel juhul sisaldub seadme hooldustasu renditasus.
Iseenesest ei ole kohustust seadme teisele isikule kasutusse andmisel selle eest kindlasti tasu nõuda ning on võimalik sõlmida tasuta kasutamise leping. Eraisikute omavahelistes suhetes ei ole probleeme, kui soovitakse seade anda teise isiku kasutusse tasuta, kuid ettevõtete vahelistes suhetes tuleb pöörata tähelepanu ka maksuküsimustele. Olenevalt konkreetsest olukorrast ja suhtest tuleb hinnata, kas tasuta kasutusse andmine võiks endaga kaasa tuua erisoodustusmaksu või ettevõtlusega mitteseotud kulude tulumaksu kohustust.
Juhime ka tähelepanu asjaolule, et kui rendileping on sõlmitud väljaspool rentniku majandus- ja kutsetegevust, on rentnikul õigus tähtajaline leping igal ajal üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Kokkulepe, mille alusel etteteatamistähtaeg on pikem kui 30 päeva, on tühine. Samuti ei ole rendileandjal õigus nõuda lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamist.
Näidise koostas Ivo Nagel, jurist, õigusbüroo Avokaado.
| Näidis | Lae alla |
| Seadme rendileping - eesti keeles |  |
