Kontodest üldiselt

Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest.
Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi – laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas.

Konto tunnused

Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama.

• Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
• Kreeditiks nimetatakse konto paremat poolt.
• Deebet on konto vasak pool.

Või - et oleks parem, ütleme kohe sedapidi – konto vasak pool on deebet ja konto parem pool on kreedit. Kuidas ja kuhu Sa neid deebeteid-kreediteid kirjutad, ei ole oluline (no kas vanamoodsasse ristikesse, suurele lehele, Exceli tabeli kahte tulpa jne), oluline on ainult see, et säiliks

• Konto põhitunnused – deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis.

Kontole antakse ka nimetus ja number, algjääk, lõppjääk ning käive nende kahe vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik.

Konto klassid

Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega.

Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis – on kontod, mis kuuluvad vara klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel.

Konto liigid

Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale-kreeditisse) peab konto saldo jääma.

• Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta – tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol).
• Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto näiteks – laenukapitali arvestus – kreeditpoolel on nii alg- kui ka lõppsaldo (reaalsed võlguolevate laenusummade lõppsummad).
• Aktiva-passivakontod on sellised peened preilid, kelle najal saab arvestust pidada erinevate arvestuste jaoks – kui võib juhtuda nii, et kord ollakse partnerile võlgu, kord partner sinule. Seega – ei ole oluline, millisel konto poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged.
• Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja jääkmaksumuses. Ehk siis soetusmaksumusest arvestatakse maha amortisatsioonisumma ja saamegi jääkmaksumuse.
• Kontrapassivakonto vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot.
• Tulemuskonto on aga konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumbri. Tulemuskonto on omapärane selle poolest, et tal puudub alg- ja lõppsaldo, sest ettevõtluse tulemus – kasum või kahjum – kantakse hiljem kontole „Aruandeaasta kasum (kahjum)“. Seega – tulemuskonto deebetisse kirjendad kauba või teenuse soetushinnas ja konto kreeditisse kauba müügihinna. Üldjuhul peaks tekkima saldo kreeditisse – sa oled (loodetavasti) suurema raha eest ju müünud, järelikult on tekkinud tulu ja tulu kajastub raamatupidamises alati kreeditis.    

Kontoplaan

Kontoplaan on raamatupidamises oluline instrument, mille kaudu tehinguid määratletakse.

Kontoplaan on raamatupidamises kasutatavate kontode nimekiri koos konto nimetuste, kontonumbrite, kontoklasside ja konto selgitusega. Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase poolt koostatud dokument kontode loeteluga majandustehingute ja reguleerimiskannete tegemiseks.

Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase sise-eeskirjade oluline osa.

Kontoplaani kirjutatakse kõik ettevõttes kasutusel olevad kontod, kontoplaani peab pidevalt täiendama uute kontode kasutuselevõtmise puhul. Olenevalt kasutatavast raamatupidamise korraldusviisist – kas käsitsi või programmi abil, võib kontoplaan eksisteerida kas ainult peakontodena või täieliku loeteluna – peakontod, allkontod, jaotused. Lahtilaotatud kontoplaan onmajandusarvestuse seisukohalt õigem ja õiglasem ning oluliselt informatiivsem.

Kontode liigendamine, kontos sisalduvate numbrite hulk, kirjaviis ja värv on raamatupidamiskohustuslase poolt vabalt valitav. Näiteks: konto „KASSA“ – konto number 1, 11100001 või 1011. Kas kirjutad selle sinise või musta värviga, on juba puhtalt ilumeele küsimus! Kontoplaani koostab raamatupidaja konkreetselt oma ettevõtte vajadusi silmas pidades. Kontoplaani ei tasu lisada mittekasutatavaid kontosid.

Toon Sulle siinkohal lihtsa kontoplaani näite:

Nagu Sa näed, liiguvad kontode numbrid mingisugust seaduspärasust arvestades edasi. Selle seaduspärasuse ehk süsteemi võid Sa ise juurutada, alustades näiteks numbrist 1, kuid lihtsam ja hiljem kergemalt leitav on kontodele numbrite andmisel järgida kinnitatud bilansiskeemi. Siis saadki – varade kontod algavad alati numbriga 1, võlad numbriga 2 jne. edasised numbrid saad samuti skeemist – kuna bilansis on 29 põhikirjet, siis kontoplaani kaks järgmist numbrit näitavad Sulle kuulumist vastavasse bilansirühma – kassa 01, osakapital 22 jne. Kolmas number kirjeldab vastava bilansirühma alaliiki – osakapital on omakapitali pearühmas esimesena kirjeldatav, järelikult number 1 ning viimane number on selleks, et saaksid vajadusel artikleid veelgi liigitada. Kui seda vajadust ei ole, lisadki viimasena numbri 1. Lihtne ja loogiline, harjumine võtab veidi aega, aga kui süsteem käpas, on ülevaatlik pilt selge ja vajalikud andmed kergelt leitavad.

Konto loomine

Anname kontole kõigepealt nime – no näiteks „Lemmikpanga arveldusarve“. Omistame talle ka numbri – näiteks 10121. Loodud kontol hakkame kajastama tehinguid, mis toimuvad Lemmikpanga arveldusarvel. Uurime, kas arveldusarvel on algjääki (raha pangas) või mitte – kui on 1000 krooni, kirjutame deebetisse: konto algjääk 1000.- krooni. Kinnitame, et tegemist on aktivakontoga (või varakontoga), mille saldo peab olema deebetis. Sellega on konto loodud. Edaspidised liikumised arveldusarvel kirjendatakse konto käivete alla – sissetulekud pangaarvele deebetisse ja väljaminekud pangaarvetelt kreeditisse.

Peale käivete fikseerimist saab välja tuua konto lõppseisu, mida saab arvestada järgmise valemi abil:

konto valem

Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo

• Seega, kui on vaja leida saldot aktivakontole, siis:

Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsalo

• Ja passivakontole:

Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo

Ei maksa muretseda, kui kontot on vaja, aga algsaldot pole. Siis on vaja ikka konto luua, lisada see kontoplaani, omistada talle number ja nimi ning käivete tekkimisel saab kasutada  juba tuttavaid valemeid, arvestades algsaldona nulli.

Näide kontost:

• Konto 10121  Lemmikpank

Või:

• Konto 10121 Lemmikpank

Piret Linnasmägi

aktiva.ee