27.04.2009 Esmaspäev

Põhimõisted

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Praktiliste loengute käigus on mul välja kujunenud majandusarvestuse põhimõistetele välja kujunenud hellitustermin – liikluseeskiri. Miks just selline nimetus? Aga sellepärast, et kui me ei tea, kus on autol gaasipedaal või milline on 70-piirkiiruse märk, siis nõuetekohasest sõidust ei tule ka midagi välja. Seega, ülioluline on selgeks teha kõik põhimõisted ja algtõed. Õpime seega juurde ühe võõrkeele, mida edaspidi kasutada (oma alluvatega, ametnikega).

Ja siin nad on:

Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid.

Seega kõik see, mis on teoksil või tehtud ettevõttes, selle kirjapanemine kindlate mängureeglite järgi ongi raamatupidamisarvestus.

Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.

Kõikvõimalikud osaühingud, aktsiaseltsid, avalik-õiguslikud ühingud, vallavalitsused, padjaklubid-mittetulundusühingud ja lihtsad FIEna registreeritud inimesed, kes te omanikerdatud puulusikaid valmistate ja müüte – Teie oletegi Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslased.

Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees.

Juhil on siis antud seadusega mitmeid võimalusi ettevõttes raamatupidamise korraldamiseks -  moodustades raamatupidamise struktuuriüksuse või võttes tööle raamatupidaja või kasutades raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid või pidades ise raamatupidamisarvestust. Vali vaid, millist soovid!

Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid.

Laiem mõiste, kui raamatupidamine. Nii andmete kogumine, töötlemine ja edastamine nende kasutajale-otsustajale (juhile) ühise mõistetava keele kaudu  ongi majandusarvestus.

Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon – ei  riigivalitsus, linna- ja maakonnavalitsus, koolid jne., kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse  raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad tegevusalad efektiivselt toimida ei saa.

Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus.

Kaupade ostud-müügid, laenutoimingud, autode ja pastapliiatsite muretsemised jne.

Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed.

Kui ostad omale raamatupidamise teostamiseks ilusa kollasest nahast pöördtooli, siis kauplusest saad arve, mis ongi selle tehingu algdokument.

Kui lepid sõbraga kokku, et tema firma annab sinu firmale 5000 krooni laenu, kirjutate selle kenasti üles ja sellest paberist ongi saamas selle tehingu algdokument.

Vara on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.

Ehk raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Veel ilusamini – vara kajastatakse bilansis aktivapoolel. Nagu näiteks vabad rahad nii kassas kui pangas ja ostjatelt laekumata summad ja ostetud kaubad laos, mis ootavad mahamüümist ja kõik traktorid ja büroo inventar, maad ja metsad..

Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.

Kui Sa ostad ühe plekist ämbri 30 krooniga ja müüd selle edasi 50 krooniga, siis see 50 krooni on Sinu jaoks müügitulu (tulu), mis on tulnud ettevõttele kauba realiseerimisest ehk kauba müügist tuluna (rahana) arvele. Arvestama pead aga asjaoluga, et müügitulust on vaja veel ostukulu maha arvestada – alles siis tekib kasum. Väga oluline on see, et Sa ei ajaks segamini omavahel kaht mõistet: tulu ja kasum. Tulude ja kulude üle peetakse arvestust kasumiaruandes.

Kui aga omanik otsustab omakapitali seisu parandada oma osa sissemakse suurendamisega nt raha maksmisega ettevõtte pangakontole, siis seda juurdetulnud vahenditehulka  tuluks sugugi nimetada ei saa.

Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

Ostsid oma ämbri, müüsid selle - ja nüüd on ostuhind kulu ja müügihind tulu. Juhtub aga nii, et ostetud plekkämber müüdud ei saa, vaid vajad seda hoopis oma ettevõtluse eduka toimimise nimel, siis ostuhind, seesama 30 krooni on muutunud kuluks ning mingisugust otsest tulu (tulu kauba müügist näiteks) Sinu ettevõte sellest ei saa.

Samamoodi ei muutu omanikule omakapitali arvelt väljamakstud summad ettevõttele kuluks, vaid vähendab lihtsalt rahahulka ja omakapitali valitud realt olevat numbrit, näiteks dividendi-realt.

Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.

Ikka seesama ämber. Kui sa ostad selle plekist ämbri 30 krooniga (kulu) ja müüd selle edasi 50 krooniga (tulu), siis see 20 krooni ongi Sinu kasum, mis on tulnud Sulle rahana kätte – ostu- ja müügihinna vahe.

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.

See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale.

Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital.

Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni – sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni – võõrkapital.

Võõrkapital on ettevõtte varade moodustamise ajutiste allikate nimetus.

Võõrkapital on laenud ja kohustused. Võõrkapital jaguneb omakorda lühi- ja pikaajaliseks võõrkapitaliks. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt-pankadelt laenatud summasid.

Omakapital (ehk netovara) on raamatupidamiskohustuslase vara ja kohustuste vahe.

Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Omakapital on pikk nimekiri headest asjadest – ettevõtte osa(aktsia)kapital (omanike sissemaksud osakapitaliks), eelmiste perioodide (aastate) kasumid (no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastab), käesoleva aruandeaasta kasumid (kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid – need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud  summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata).

Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Eesti hea raamatupidamistava tundmine on raamatupidajale vajalik, sest kõik läbiviidavad toimingud, mis raamatupidaja teostab, peavad juhinduma kas eelpoolnimetatud tavast või rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest (IFRS). Üldjuhul aga kasutavad Eesti äriühingud ikkagi Eesti hea raamatupidamistava. Ja kust need tavad leida, tekib küsimus? Raamatupidamise Toimkonna juhendid on need, mida vajad!   Riigiametitel lisanduvad veel riigi raamatupidamise üldeeskirjad jmt, Sina eraettevõtjana pead järgima ikkagi seaduse eraettevõtjale määratud osa ning Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa  ei taha oma pead väga sassi ajada, siis on parem neid eeskirju mitte välja otsima hakata.

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

Pea Sa seda hästi meeles – kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 200Z,  on vaid bilanss 31.12.200Z seisuga – selle päeva vara, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord.

Bilansiskeemi leiad seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest.

Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida. Seega, hoia oma ettevõtte visiitkaart korrektne ja arusaadav. 

Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde – kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta 200Z kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava perioodi (nt kalendrikuu) lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finatsilised kulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale „Aruandeaasta kasum“ õige ja ilusa numbri, millise kajastad omakorda bilansis (noo, millisel real?) aruandeperioodi kasumina (kahjumina).

Kasumiaruanne on alati bilansi juurde kuuluv osa, lahutada neid ei saa.

Tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud.

Tegevjuhtkond eksisteerib kõigil raamatupidamiskohustuslastel, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjatel. Tegevjuhtkond on tavaliselt  äriühingu juhatus, tavaline ametinimetusega direktor, kui ta juhatuse liige ei ole, tegevjuhtkonda ei kuulu.

 

Piret Linnasmägi

aktiva.ee

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255