"Praegu kogub riik mitmeid andmeid dubleerivalt - sama infot võib leida maksudeklaratsioonis, riiklikes statistikaaruannetes, majandusaasta aruandes jne," ütles justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.
Ta lisas, et statistikaameti uuringu kohaselt dubleeritakse hetkel statistiliste aruannetega 80 protsenti bilansi ja kasumiaruande andmetest.
"Kuigi ka täna saab ettevõtjaportaali majandusaasta aruandeid elektrooniliselt esitada, on see võimalik vaid .pdf või .rtf formaadis. Neid faile peab aga kontrollima ükshaaval käsitsi, mistõttu nõuab majandusaasta aruannete läbitöötamine suurt aja- ja tööjõukulu," märkis Aavik.
Eelnõu kohaselt on võimalik ettevõtjaportaali sisestada majandusaasta aruanded elektrooniliselt .xbrl formaadis. See tähendab, et arvutiprogramm saab edastatud informatsiooni koheselt töödelda ja kontrollida.
Kuna nii muutub esitatud teave automaatselt kättesaadavaks ka kõikidele huvitatud osapooltele, kaob ettevõtjate kohustus esitada mitmeid kordi neid andmeid, mis sisalduvad seaduse kohaselt majandusaasta aruandes.
"Seadusemuudatus ei tähenda siiski seda, et ettevõtjad pääseksid ainult majandusaasta aruande esitamisega. Teisele asutustele jääb alles õigus küsida ettevõtja käest neid andmeid, mida majandusaasta aruandes ei ole," lisas Aavik.
Muudatus on üks osa ettevõtete aruandluse lihtsustamise kavast, mille väljatöötamisega tegeleb vastav valitsuse komisjon.
