Ulvi Sloog,Korteriühistutele on eriti oluline RTJ 14 „Mittetulundusühingud ja sihtasutused“, kus selgitatakse just neile oluliste valdkondade arvestuspõhimõtteid.
Selgitame korteriühistute raamatupidamise levinuimaid probleeme lihtsustatud näite varal.
Näite tingimused
Põhikirja järgi moodustub korteriühistu osakapital liikmete osamaksude summast, mille suurus on määratud. Korteriühistu, mille näitel me majandustehingute kajastamist selgitame, on asutatud detsembris ning osamaksud kogusummas 150 eurot on tasutud.
Korteriühistus on kasutusel alljärgnev kontoplaan:
- Varade kontod:
Raha
Jooksvad nõuded korteriomanikele
Lühiajaline laenunõue korteriomanikele
Pikaajaline laenunõue korteriomanikele
- Kohustuste kontod:
Lühiajaline laenukohustus
Pikaajaline laenukohustus
Kohustused tarnijatele
Palgavõlg
Maksuvõlad
Remondirahad
- Netovara kontod:
Osakapital
Aruandeperioodi tulem
- Tulude kontod:
Majandamiskulude katteks saadud tasud
Remondikulude katteks saadud tasud
Muud tulud
- Kulude kontod:
Remondikulud
Tööjõukulud
Tuletame meelde, et korteriühistu raamatupidamine peab olema tekkepõhine. See tähendab, et majandustehinguid ja sündmusi tuleb kajastada nende toimumise perioodil. Näiteks arve jaanuaris kulutatud vee eest saab korteriühistu kätte tõenäoliselt veebruari alguses. Ka arve koostamise kuupäev võib olla veebruaris, kuid kuna tegemist on jaanuaris tarbitud veega, tuleb majandustehing kajastada siiski jaanuaris.
Lähemalt saab nii korteriühistu raamatupidamisest, üldkoosolekust kui ka korterelamute haldamise vormidest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised mainumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine.
