Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte (emaettevõte ehk konsolideeriv üksus). Tütarettevõtete kajastamist reguleerib RTJ 11 (Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine). Üldjuhul tuleb koostada konsolideeritud aruanne, kus emaettevõtte ja tema tütarettevõtete finantsnäitajaid kajastatakse niimoodi kokkuliidetuna, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Samas on raamatupidamise seaduse §-s 29 lg 1 ära toodud erandid, millal ei pea konsolideeritud aruannet esitama. Neist kirjutab BDO Eesti raamatupidaja-konsultant Helen Aariste.

Seaduse järgi on konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud järgmised konsolideerivad üksused:

1. äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Eestis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande;
2. äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande;
3. konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad ei ületa audiitortegevuse seaduse § 92 lõike 1 või 2 kriteeriume, mis sätestavad ülevaatuse kohustuse. Ülevaatuse kohustus tekib, kui vähemalt kaks näitajat ületab alljärgnevaid tingimusi: müügitulu või tulu 1 000 000 eurot; varad bilansipäeva seisuga 500 000 eurot; keskmine töötajate arv 15 inimest. Samuti tekib ülevaatuse kohustus, kui vähemalt üks näitaja ületab alljärgnevaid tingimusi: müügitulu või tulu 3 000 000 eurot; varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot; keskmine töötajate arv 45 inimest.
4. konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust.

Kui emaettevõte vastab mõnele raamatupidamise seaduse §-s 29 lg 1 välja toodud kriteeriumitele ja ei koosta konsolideeritud aruannet, siis kajastab ta tütarettevõtet pikaajalise finantsinvesteeringuna soetusmaksumuse meetodil, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil (vt RTJ 11, § 64).

Kuni 06.04.2009 oli RPS §-s 29 lg 1 ka punkt 5, mis sätestas, et konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest oli vabastatud konsolideeriv üksus nende äriühingust konsolideeritavate üksuste osas, kelle aktsiad või osad olid omandatud kauplemiseks või edasimüümise eesmärgil lühiajalise perioodi jooksul. Neid aktsiaid või osasid võis kajastada lühiajaliste finantsinvesteeringutena. Lühiajalised finantsinvesteeringud on kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Alates 06.04.2009 on § 29 lg 1 p 5 kehtetu ja kui ei rakendu muid konsolideerimiskohustusest vabastavaid erandeid, ei ole tütarettevõtte konsolideerimata jätmine läbi lühiajalise finantsinvesteeringuna kajastamise lubatud.