"Kohtusse mineku korral peame arvestama, mis on sellise käigu hind, milline on poliitilise kapitali kulu, milline ajakulu," märkis Raamatupidamise Toimkonna ja PWC juhatuse esimees Ago Vilu ettevõtte maksu- ja raamatupidamiskonverentsil.

Selle asemel võib kaaluda alternatiivseid variante, mis tasandaksid olukorra muutust praeguselt detailselt aruandluselt taolisele, kus mikro- ja väikeettevõtete aruandluskohustus drastiliselt väheneks.

Näiteks võiks Vilu sõnul jätkata senisel kujul riiklik aruandluskeskkond, kus ainult direktiiviga nõutavad aruandlusosad oleksid tähistatud eraldi tärniga, aga sellegi poolest säiliks võimalus kogu senini küsitud aruandluse sisestamiseks.

Ka Eesti Pank ja Statistikaamet kasutavad üha enam Eesti ettevõtete majandusaasta aruannetes sisalduvat infot ning kui see peaks äkitselt vähenema, siis peavad nad lihtsalt infot eraldi küsima.

Peamise võimalusena tõi Vilu välja võimaluse, kus direktiiviga nõutust suuremat aruandlust nõuaksid Eestis tegutsevad audiitorid. "Põhimõtteliselt on võimalik audiitoritel kokku leppida, et hea otsuse saamises tuleb ületada nii-öelda miinimumaruandlus, sest see ei anna piisavalt andmeid," rääkis Vilu.

Kui riik peaks sellist kokkulepet soovima, siis on audiitorid selleks ka tõenäoliselt valmis, ütles Vilu BNS-ile. "Ka tuleb arvestada muude võimalustega, kus riik saab suuremat aruandlust nõuda, näiteks EAS-i juures," rääkis ta.

Vilu sõnul piisaks nendest kahest meetmest täielikult praeguse olukorra säilitamisel, ilma et oleks vajalik näiteks aruandluskohustust suurendada mõne maksuseaduse muutmise teel.

Tänavu juunis vastu võetud raamatupidamisdirektiiv kohustab liikmesriike riiklikke seadusi sellega ühildama tuleva aasta juuliks. Direktiiv hakkab kehtima 2016. aastast.

Uue direktiivi kohaselt ei pea mikro- ja väikeettevõtted koostama konsolideeritud aruandeid, neilt ei või nõuda muude kui bilansi- ja kasumiaruande avalikustamist, mõlemad on sealjuures lühendatud kujul.

Mikro- ja väikeettevõtete auditeerimiskohustus jääb liikmesriikide otsustada.

Eesti valitsus on kaevanud direktiivi mitu sätet kohtusse, sealhulgas sätte, mille kohaselt ei tohi liikmesriigid mikro- ja väikeettevõtetelt suuremat aruandlust nõuda.

Raamatupidamise Toimkonna hinnangul jääb direktiiv Eestile mitmel objektiivsel põhjusel sobimatuks.

Esiteks on Eesti majanduses väga suur mikro- ja väikeettevõtete osakaal, mis ulatub arvuliselt 99 protsendini ja müügitulu poolest 50 protsendini.

Ka ei vähendaks direktiiv Eestis oluliselt ettevõtete halduskoormust, sest peamine aja kokkuhoid on tänu e-aruandlusele juba saavutatud.

Kolmandaks halvendaks uue direktiivi tulemusel Eesti ettevõtete aruandluse kvaliteet, sest ettevõtete läbipaistev ja kvaliteetne aruandlus on olnud üks Eesti majanduse konkurentsieeliseid.