• Ühingud, kes esitavad konsolideerimisgrupi aruandeid või likvideerimis- ja lõpparuandeid vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale või IFRS kohaselt koostatud majandusaasta aruandeid, esitavad kuni 01.01.2012 oma aruandeid PDF-failina (neile ei ole vastavaid aruandlusvorme seisuga 01.01.2010 veel loodud ja need on vaja eelnevalt välja arendada).
• Avaliku sektori ühingud, kes esitavad saldoandmikke Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi, esitavad majandusaasta aruande Äriregistrile PDF-failina senikaua, kuni riigi poolt luuakse infotehnoloogilised võimalused andmete edastamiseks saldoandmike infosüsteemist Äriregistrile.

Elektroonilise majandusaasta aruande (EMA) esitamise muudatused ei kohaldu füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandele ning välismaa äriühingu aruandele, mis esitatakse filiaali juhataja poolt registrile avaldamiseks.

Käesolevaga avalikustame raamatupidamise aastaaruande vormid, milles võib programmeerimise perioodil tulla veel väikesi muudatusi. Vastavaid vorme saab täita ja muuta käsitsi või oma raamatupidamissüsteemidest andmeid importides (kui vastavaid süsteeme selleks kohandatakse). Eristatakse äriühingutele kehtivaid vorme ning sihtasutustele ja mittetulundusühingutele kehtivaid vorme.
Äriregistri süsteemis toimivad teatud aruande osade vastavuse (valemite) kontrollid. Aruanne allkirjastatakse ja sellele lisatakse audiitori järeldusotsus samas keskkonnas.

Aruande vormidele kohalduvad järgmised reeglid:

1. Põhiaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) on fikseeritud ning neid muuta ega täiendada ei saa.

2. Vormide täitmisel on EMA täitjal võimalik esitada lisaks eelmise perioodi lõppbilansile ka eelmise perioodi algbilanss, kui ettevõte korrigeerib eelmise perioodi algsaldosid mõjutavat olulist viga või muudab arvestuspõhimõtteid tagasiulatuvalt.

3. Põhiaruannete ja lisade olemasolevate kirjete nimetusi muuta ei saa.

4. Ariühingu vormid sisaldavad nii osaühingu kui aktsiaseltsile omaseid kirjeid. EMA täitmisel antakse täitjale ette kirjed olenevalt sellest, kas tegemist on osaühingu või aktsiaseltsiga (N: osaühingu puhul bilansis ainult osakapital nimiväärtuses).

5. Vormide täitmisel määratleb äriühing, milliseid vorme ta soovib kasumiaruande ja rahavoogude aruandena esitada (vastavalt kas skeem 1 või 2 ning kas otsene või kaudne meetod), samuti, kas ta esitab koondkasumiaruande või mitte. Koondkasumiaruande esitamisel genereeritakse see vorm kasumiaruande järele samale lehele. Sihtasutused ja mittetulundusühingud valivad rahavoogude aruande skeemi (tulemiaruande skeem vastab RTJ-le 14).

6. Lisade esitamine on vabatahtlik, st aruandekohustuslane otsustab, kas tulenevalt raamatupidamise seadusest ja RTJ-idest tuleb tal vastav lisa täita või mitte. Samas on aruandekohustuslasel võimalik genereerida ise täiendavaid lisasid ning sisestada sinna tekste, tabeleid ja jooniseid.

7. Mitmete lisade puhul on vajalik lisa valimise juures määratleda, millist arvestuspõhimõtet kasutatakse ning vastavalt sellele valitakse vastava lisa vorm. (N: kinnisvarainvesteeringute lisas tuleb valida õiglase väärtuse meetodi vorm või soetusmaksumuse meetodi vorm).

8. Etteantud lisade vormides võib lisada täiendavaid kirjeid, kui need lisavad informatiivsust ja loetavust. Täiendavaid kirjeid saab lisada ridadesse, uusi veerge lisada ei ole võimalik.

9. Kõigi lisade lõpus on teksti sisestamise võimalus. Tekst on võimalik sisestada nii juhul, kui täidetakse ka vastav tabel, või ka ainult teksti kirjutamiseks.

10. Arvestuspõhimõtete lisas on eraldi tekstiväli erinevate varade, kohustuste, tulude ja kulude liikide kohta, mis vastava lisa genereerimisel kuvatakse eraldi lõikena. Aruande koostaja valib, millised lõigud ta soovib täita.

11. Käesolevaga avaldatud aruande lisade näidisvormides väljatoodud viited on näitlikud, aruande koostamisel on kõigile lisadele võimalik viiteid lisada (sh võib korraga esitada viite mitmele lisale).

12. Lisasid ning ridasid ja tulpasid, samuti põhiaruannete ridasid, kuhu EMA täitja numbreid ei sisesta, aruande genereerimisel ei kuvata. Seetõttu on aruande lisade numbrid ka näitlikud, sest süsteem moodustab ja nummerdab lisad täidetud informatsiooni alusel ning ei moodustata ega nummerda lisasid, mida ei ole täidetud.

13. Lisade järjekorda saab muuta.

14. EMA teisel esitamisaastal kuvatakse eelmise aasta võrdlusandmed automaatselt, samas jääb võimalus neid parandada, kui võrdlusandmetes on toimunud muutusi.

15. Materiaalse põhivara lisas on võimalik aruande genereerimisel kuvada veergusid Masinad ja seadmed ning Lõpetamata projektid ja ettemaksed kahel moel. Kui täidetakse alamveerud (st Masinad ja seadmed puhul veerud Transpordivahendid, Arvutid ja arvutisüsteemid ning Muud masinad ja seadmed), siis aruande genereerimisel on võimalik kuvada kõik täidetud alamveerud ning koondveerg (N: veerg Masinad ja seadmed, kus süsteem kuvab need alamveerud kokku). Samuti on võimalik ka ainult veergu Masinad ja seadmed täita, ilma alamveerge täitmata.

16. Ettetäidetud vormide kasutamine on seotud defineeritud taksonoomiaga, mille alusel on võimalik koostada üleriigilisi päringuid. Täiendavate lisade sisestamine (ise uute lisade loomine) ei võimalda kasutada antud andmeid süsteemi päringutes. Tulevikus on kavandatud taksonoomiaga seotud andmete ülekandmine Statistikaametile riikliku statistilise informatsiooni koostamiseks. Kui andmeid pole taksonoomia elementidena sisestatud, need edasi ei kandu. Seetõttu on oluline kasutada võimaluse korral etteantud vorme ja vaid vajadusel lisada neile alamkirjeid (täiendavaid ridu olemasolevate ridade detailiseerimiseks).

Täiendava informatsiooni saamiseks on võimalik esitada küsimusi siin.