Kui kõik esindusõiguslikud isikud on aruande digitaalselt allkirjastanud, peab audiitor lisama audiitori aruande (järeldusotsuse) portaalis. Audiitoril on võimalus aruande lisamiseks kasutada eeltäidetud vormi. Seejärel saab audiitor portaalis aruande kinnitada ja digitaalallkirjastada.

Kui aruanne on allkirjastatud paberil ja portaali lisatud pdf-failina, võib üles laetav fail sisaldada juba allkirjastatud audiitori aruannet, kuid audiitoril on võimalus lisada aruanne ka portaalis.

Kui aruanne on failina valmis, peavad selle allkirjastama kõik esindusõiguslikud isikud. Majandusaasta aruande esitamisel Äriregistrile ei pea seda allkirjastama nõukogu liikmed. Aruannet on võimalik allkirjastada kahel viisil  - digitaalselt või paberil.

Millal valida digitaalallkirjastamise võimalus?

Digitaalallkirjastamise võimaluse saab valida juhul, kui kõigil esindusõiguslikel isikutel on ID-kaardid, digitaalallkirjastamise võimalus ja nad on kantud Äriregistri andmetesse isikukoodiga.
Aruande digitaalallkirjastamise puhul peavad kõik juhatuse liikmed portaalis aruande ID-kaardiga digitaalallkirjastama.

Millal valida paberil allkirjastamise võimalus?

Kui kasvõi ühel esindusõiguslikul isikul ei ole võimalik digitaalallkirja anda, tuleb aruanne kõigi esindusõiguslike isikute poolt allkirjastada paberil. Sel juhul aruanne koostatakse küll portaalis, kuid seejärel prinditakse see välja ja kõik esindusõiguslikud isikud allkirjastavad aruande paberil ning lõpuks lisatakse aruanne skaneeritud kujul uuesti portaali.

Portaalis  saab majandusaasta aruannet esitada etteantud vormide  täitmise kaudu või laadides üles XBRL faili, kui ettevõttes kasutatav raamatupidamistarkvara seda võimaldab. Teatud juhtudel on üleminekuperioodi jooksul võimalik esitada aruanne ka pdf-failina (vt „Kes saavad esitada aruande pdf-failin a?“).
Üleminekuperioodi jooksul saab aruannet esitada ka notari kaudu (vt „Kuidas saab aruannet esitada notari kaudu ?“).

Mida tähendab etteantud vormide täitmine?

Portaalis saavad etteantud vorme täita äriühingud, MTÜ-d ja SA-d, kes koostavad aruannet Eesti hea raamatupidamistava alusel ja kelle aruandeperiood algab 1. jaanuar 2009 või hiljem.
Sisestaja peab valima põhiaruanded ja saab valida lisaaruandeid, lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Seejärel tuleb ükshaaval täita kõik valitud aruandlusvormid. Aruande koostamisel on abiks summeerimis- ja kontrollfunktsioonid. Samuti saab täita juhatuse deklaratsiooni ja tegevusaruande. Aruande tiitelleht on eeltäidetud. Lõpliku aruandefaili koos sisukorra ja leheküljenumbritega koostab portaal.

Mida tähendab XBRL faili laadimine?

XBRL faili laadimise eelduseks on see, et fail on loodud ettevõttes kasutatava raamatupidamistarkvara poolt. Andmete vormidesse käsitsi sisestamise asemel saab need oma arvutist üles laadida. XBRL faili üleslaadimise teel täidetakse automaatselt valitud vormid. Pärast aruandlusandmete laadimist on võimalik kõiki andmeid vormides korrigeerida või täiendada ning kujundada lõplik aruanne.

Kes saavad esitada aruande pdf-failina?

Üleminekuperioodil saavad pdf-formaadis faili üles laadida filiaalid, IFRS kasutajad, konsolideeritud aruannete esitajad,  saldoandmike süsteemi esitajad, krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, likvideerimis- ja lõpparuannete esitajad ning äriühingud, kelle majandusaasta periood algab enne 01.01.2009. Nende aruandlusvormid  võivad erineda etteantud vormidest ja seetõttu ei pea aruannet portaalis koostama. Aruande saab koostada portaaliväliselt ja seejärel selle pdf-failina portaali kaudu esitada.

Kuidas saab aruannet esitada notari kaudu?

Üheaastasel üleminekuperioodil saab aruannet esitada ka notari kaudu. Notarile tuleb viia uutele vormidele vastav allkirjastatud aruanne kas paberil või elektroonilisel kandjal. Notar esitab aruande Äriregistrile aruandluskohustuslase eest. Toimingu eest tuleb tasuda notaritasu.

 

 

Mida tähendab etteantud vormide täitmine?

Portaalis saavad etteantud vorme täita äriühingud, MTÜ-d ja SA-d, kes koostavad aruannet Eesti hea raamatupidamistava alusel ja kelle aruandeperiood algab 1. jaanuar 2009 või hiljem.
Sisestaja peab valima põhiaruanded ja saab valida lisaaruandeid, lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Seejärel tuleb ükshaaval täita kõik valitud aruandlusvormid. Aruande koostamisel on abiks summeerimis- ja kontrollfunktsioonid. Samuti saab täita juhatuse deklaratsiooni ja tegevusaruande. Aruande tiitelleht on eeltäidetud. Lõpliku aruandefaili koos sisukorra ja leheküljenumbritega koostab portaal.

Mida tähendab XBRL faili laadimine?

XBRL faili laadimise eelduseks on see, et fail on loodud ettevõttes kasutatava raamatupidamistarkvara poolt. Andmete vormidesse käsitsi sisestamise asemel saab need oma arvutist üles laadida. XBRL faili üleslaadimise teel täidetakse automaatselt valitud vormid. Pärast aruandlusandmete laadimist on võimalik kõiki andmeid vormides korrigeerida või täiendada ning kujundada lõplik aruanne.

Kes saavad esitada aruande pdf-failina?

Üleminekuperioodil saavad pdf-formaadis faili üles laadida filiaalid, IFRS kasutajad, konsolideeritud aruannete esitajad,  saldoandmike süsteemi esitajad, krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, likvideerimis- ja lõpparuannete esitajad ning äriühingud, kelle majandusaasta periood algab enne 01.01.2009. Nende aruandlusvormid  võivad erineda etteantud vormidest ja seetõttu ei pea aruannet portaalis koostama. Aruande saab koostada portaaliväliselt ja seejärel selle pdf-failina portaali kaudu esitada.

Kuidas saab aruannet esitada notari kaudu?

Üheaastasel üleminekuperioodil saab aruannet esitada ka notari kaudu. Notarile tuleb viia uutele vormidele vastav allkirjastatud aruanne kas paberil või elektroonilisel kandjal. Notar esitab aruande Äriregistrile aruandluskohustuslase eest. Toimingu eest tuleb tasuda notaritasu.

Esindusõiguslik isik saab määrata enda eest aruande andmeid sisestama mõne teise isiku (näiteks raamatupidaja). Sisestaja ja audiitori määramiseks peab esindusõiguslik isik olema Äriregistrisse kantud isikukoodiga, mitte sünniajaga.

Kuidas saab määrata sisestaja?

Sisestajaks saab ettevõtte esindusõiguslik isik määrata Eesti isikukoodiga isikut. Sisestaja lisamisel antakse sisestajale automaatselt andmete sisestamisõigus. Lisaks on sisestajale võimalik anda ka aruande esitamise õigus, millega kaasneb allkirjastatud aruande esitamise võimalus Äriregistrile. Aruande esitamise õiguse andmine ei ole kohustuslik.

Kuidas saab audiitorile anda juurdepääsuõigust?

Audiitori saab esindusõiguslik isik valida ette antud atesteeritud audiitorite nimekirjast nime järgi. Valitud audiitor ei pea olema sama isik, kes on Äriregistri andmetes. Audiitori saab lisada enne andmete täitmist, et ta saaks aruande koostamisprotsessi jälgida, koostamise ajal või ka alles siis, kui kõik esindusõiguslikud isikud on oma allkirjad aruandele andnud. Audiitorile andmete nägemiseks õiguse andmisest teavitatakse audiitorit automaatselt e-posti teel. Sisenedes portaali on audiitoril võimalus kinnitada juurdepääsuõigus või keelduda aruande auditeerimisest.