Eestis kehtiv isikuandmete kaitse seadus võeti vastu üle 20 aasta tagasi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95 / 46 / EÜ (edaspidi
– direktiiv). Tollal ei olnud veel igapäevases kasutuses internetti ega mobiilseid IT-seadmeid nagu nutitelefonid, tahvelarvutid, aktiivsusmonitorid. Informatsiooni kasutamises erineb praegune maailm kardinaalselt kahekümne aasta tagusest – informatsiooni luuakse võrreldamatult rohkem, see ei tunne riigipiire ning seda ei talletata struktureeritud andmebaasides. Sellistele väljakutsetele ei suuda direktiiv ja siseriiklikud seadused hästi vastata, mistõttu on aeg andmekaitsereformiks rohkem kui küps.

25. mail 2018 hakkab kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016 / 679 (edaspidi – määrus), mis puudutab nii Euroopa Liidu (EL) kui ka väljaspool EL-i asuvaid ettevõtjaid, kui nende äritegevus toimub EL-is või on suunatud selle elanikele (nt internetikaubandus). Siiani jõus olnud direktiiv ja siseriiklikud seadused kaotavad kehtivuse. Määrus on võrreldes direktiiviga palju rangem, tõstes maksimaalsed trahvimäärad andmekaitsealaste rikkumiste eest 20 miljoni euro või 4 protsendini ettevõtte ülemaailmsest käibest, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Sellest, mis muutub, saate täpsemalt lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Osalege seminaril andmekaitse teemal: avokaadid Advokaadibüroost TARK selgitavad juba 20. aprillil, mida oodata Andmekaitsereformist.